Kas virtuaalmaailm on osa pärismaailmast?

Tartu Ülikool ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Halliki Harro sõnul on õhus õppekavade probleem ja koolides on suurimaks probleemiks reaalne ressursi puudus. „Tuleb luua ühiskondlik konsensus,“ märkis ta.

Samas tõdes Harro, et keskne küsimus on motivatsioon. „Mis motiveerib lapsevanemat interneti haridusele mõtlema, miks peaks õpetaja lapsevanemat harima,“ sõnas ta.

Tiigrihüppe SA ja Microsoft Eesti seminaril "Kõrgem internetiteadlikkus - suurem turvalisus“ paneeldiskussioonil arutati, kas kool on valmis internetis valitsevaid ohte õpetama? Kas koolile on teavitustöös alternatiive, millised need on?

Toomi sõnul peaksid lapsevanemad olema autoriteedid, nad ei ole kehvemad seepärast, et nad ei tea mõnda asja nii nagu noored.

Saalisistujate sõnul ei tohi kultiveerida arvamust, et õpilased on targemad kui täiskasvanud, sest tegelikult on nad sama äpud kui täiskasvanud, kui midagi on kätega vaja valmis . Samuti peavad õpetajad arvuti ja internetikasutamises eeskujuks olema.

Tegutsemishimulise tehnokrati Peeter Marveti sõnul tuleb kohe tegutseda. „Vaatame kui kiiresti internet areneb, siin ei ole aega pikalt arutada. Igaüks peaks midagi tegema,“ sõnas ta. Näiteks pakkus ta, et kohe võiks lasta teemakohaseid raamatuid tõlkida. „Keegi kuskil tehku, pikk arutlus, mille lõpus on riigihange. Peaks infotehnoloogias alternatiivseid mudeleid kasutama - mitte plaanima ja tegema, vaid tegema ja premeerima. Katsume alati üles noppida edulugusid ja neid edasi rääkima,“ innustas ta.