Lõviosa Eesti ettevõtjaid vaatab dollari
nõrgenemist suhteliselt ükskõikse pilguga, sest enamik kaubavahetusest käib
eurodes.
Kümnest kroonist odavamaks kukkunud dollar kaotab lähikuudel veelgi väärtust, oma mõju on dollari nõrgenemisel ka Eesti majandusele, kuigi lihtinimene ei pruugi seda tunnetada, kirjutas Postimees.
Kinnisvarast alguse saanud ülemaailmsed finantsraskused ei ole seni Eestis ka laenamist oluliselt kallimaks muutnud, intressitõusud on jäänud tagasihoidlikuks.
Eesti Panga peadiileri Mait Moosari sõnul võib krediidikriisi mõju mingil hetkel ka Eestini ulatuda, mis tähendaks, et laenamine muutub raskemaks ja intressid tõusevad, kas ja kui tugevalt need mõjud avalduvad, sõltub mitmetest teguritest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sampo Panga vanemdiileri Rainer Änilase sõnul ei kesta USA hädad tõenäoliselt siiski lõputult ja ehk juba aasta teises pooles võiks olukorra stabiliseerumist näha.
Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi endine juht Alan Greenspan ootab, et selguksid kinnisvarakriisi tulemusel tekkinud kahjumid ja kaoksid sellega seotud hirmud, see tagaks USA kinnisvaraturu stabiliseerumise ning peataks majandusprobleemide kuhjumise.
Seotud lood
Amsterdami väiksemad rahavahetuspunktid
keelduvad dollareid eurodeks vahetamast, kuna dollari kursi langemine paneb
kartma, et ajaks, mil õnnestub vahetatud dollar maha müüa, on selle väärtus
veelgi kahanenud.
Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimees
Robert Kitt avaldas arvamust, et dollari odavnemine ei muuda kütust odavamaks,
kuna kütusefirmad on valuutariski hajutanud.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust