Külmavõetud jäsemeid pole enam vaja amputeerida

Külmakahjustuse korral saavad kannatada lihased, närvid, kõõlused ja veresooned. Kuid just veresoonte kahjustused on põhjuseks, miks külmavõetud jäsemed amputeeritakse, sest kui veri enam ringi ei käi, tekib kergesti gangreen, kirjutas LiveScience.

Kahjustatud veresoonte ülessulatamisest ei ole abi, sest sulatamisel tekivad verevoolu takistavad vereklombid. Vigastatud arteri spasmi tõttu on häiritud ka vere jõudmine väiksematesse veresoontesse.

USA teadlased uurisid 17 külmakahjustusega patsienti vanuses 16–65. Arteritest tehti angiograafia (röntgenpildid veresoontest), et leida kohad, kus verevool on takistatud. Seejärel viidi kateetrit kasutades arteritesse klompe eemaldavaid ja spastilisust vähendavaid ravimeid.

Ravi osutus väga tõhusaks kahjustatud jäsemete päästmisel amputeerimisest. Uuringu tulemused avaldati Society of Interventional Radiology aastakoosolekul Washingtonis.

Siiani on tõsiste külmakahjustuste puhul arstide tegevus olnud väga ühene – patsiendi elu päästmiseks kahjustatud jäse amputeeritakse. Seetõttu on uus uuring suur edasiminek külmakahjustuste ravis. „Me avame arterid uuesti, et kahjustatud koed saaksid ise paranema hakata. Suutsime avada isegi väikseimad arterid, et päästa amputeerimisest patsiendi sõrmi või varbaid,” ütles radioloog George Edmonson.

Uuringus osalenud patsientidest kuuele anti klompe tõrjuvat tenektaplaasi, ülejäänud 11 said sarnase toimega retaplaasi. Mõlemas rühmas oli paranemisprotsent umbes 80. Ravi tõestas end ohutu ja väga kasulikuna. „Me jätkame uuringuid, et ravimetoodikat täiustada,” ütles Edmonson.