Majaomanik härra Eesti oma veekraani kinni ei keera

Energiadebati taustal oleks paslik meenutada, et Eesti energiamajanduse pikaajaline prioriteet peab olema vähendada energia tarbimist. Sama oluline kui energiaallikate probleem on küsimus, kuidas saada hakkama vähema energiaga. Millisest sektorist leiame suurima kokkuhoiupotentsiaali? Kuidas motiveerida kodutarbijaid ja ettevõtteid tegema kulukat investeeringut, mis ennast alles aastate jooksul tagasi teenib?

TTÜ analüüsi andmeil on Eesti energiasäästupotentsiaal ligi kolmandik praegu tarbitavast energiast. Kõige tulemuslikum oleks alustada hoonetele kuluvast energiast, sest neile kulutavad kodumajapidamised, äri- ja avalik sektor 40 protsenti kütuste ja energia lõpptarbimisest. Hoonete energiatarbimises on esimesel kohal küte.

Meedias on räägitud uudsest passiivmajade kontseptsioonist. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku muuta alates 2011. aastast ehitatavatele hoonetele üldkehtivaks passiivmajade nõuded. Passiivmaja energiakulu piir on 15 kWh. See on pea 15 korda väiksem olemasolevate hoonete keskmisest Eestis, 220 kWh.