Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Joogivette jõudnud ravimid ohustavad inimesi
USAs leiti kokku umbes 41 miljoni poolt
tarbitavas joogivees jälgi ravimitest - nii antibiootikume, suguhormoone kui
valuvaigisteid. Seni on ravimite kontsentratsioon veel madal, tugevalt allpool
ravimidoose, ent fakt iseenesest on tõsine ja mõtlemapanev.
Kuidas ravimid joogivette satuvad? Organism omistab osa ravimist, teine osa aga kandub kanalisatsiooni. Kuigi veepuhastusjaamad eemaldavad enamuse orgaanilisest ainest ning lämmastikust-fosforist, ei eemalda nad lahustunud ravimeid ning puhastatud vesi lastakse tagasi looduslikesse veekogudesse - millest omakorda võetakse ja puhastatakse joogivett, tekib ringlus.
Kuigi kontsentratsioonid on väikesed, sellise ringluse tulemusena need kasvavad ning eri ravimite mõju inimesele omavahel kombineerudes võib mingil hetkel teadlaste arvates muutuda oluliseks.
Näiteks Philadelphias leiti joogiveest 56 erineva ravimi või nende lagunemissaaduse jälgi, nende hulgas valuvaigisteid, nakkushaiguste ravimeid, astmaravimeid, aga ka ravimeid kõrge kolesteroolitaseme, langetõve, südamehaiguste vastu.
Samamoodi leiti joogivees ravimijälgi Lõuna-Californias, New Jerseys, Washingtonis ja Arizonas. Leiti ka, et isegi osa pudelivetest on toodetud lihtsalt kraaniveest ning lihtsad kodused filtratsioonisüsteemid ravimeid ei eemalda. Kõigele lisaks suurendab vee kloreerimine ravimite toksilisust. Puhastamisega saadakse hakkama pöördosmoosi abil, kuid see on väga kallis tehnoloogia.
Eestis joogivee reostust ravimitega kartma ei pea, kuna meil selliseid suletud ringe ei teki - veevarustuses kasutatakse põhjavett ning näiteks Tallinna puhul puhastatud Ülemiste järve vett, puhastatud heitvesi aga juhitakse Soome lahte. Eestis on joogiveevarusid piisavalt, puudub vajadus kasutada reostunud pinnavett joogiveena. Eesti joogiveel on probleeme näiteks fluoriga ja kõrgendatud radioaktiivsusega.
Artikkel ilmus Erik Puura keskkonnablogis.
Seotud lood
Kui te järgmine kord oma pead pesete,
mõelge hetkeks oma naabrite tervisele. Briti kuningliku keemiaühingu raporti
teatel võivad tarbekeemias sisalduvad kemikaalid veevärgis lagunedes moodustada
uusi ühendeid, mille kahjulike mõjude kohta on väga vähe teada.
Heitveena veekogudesse jõudev
antibeebipillidest pärit kunstlik naissuguhormoon östrogeen keerab kalade
suguelu pea peale.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele