Lennuk kui investeering

Tederi firmale kuuluv Cessna on Sifile kuuluvast Learjetist, milles on reisijatele kuni seitse mugavat nahktugitooli, vaid pisut suurem, ilmselt samast hinnaklassist ning on ehitatud kolm ja pool aastat tagasi.

Aeronautikaklubi juht ja lennukiomanik Johan Pender sõnab, et lennuki ehitamise aasta ei oma mingit tähtsust. "Oluline on mootori vanus ja sellega lennatud tundide arv," tõdeb Pender.

Kui jätta kõrvale 100 miljoni krooni kandis maksvad väikesed ja ülimugavad reaktiivreisilennukid, siis kui palju peab olema raha, et saada lennukiomanikuks? "Kõige levinuma neljakohalise propellerlennuki võib osta umbes poole miljoni krooni eest," ütleb Pender. "Võib osta küll ka 100 000 või 150 000 krooni eest, kuid siis tuleb lisaks mitusada krooni investeerida uude mootorisse. Kümneid miljoneid kroone maksvad lennukid pannakse tavaliselt ikka tööd tegema. Nii et huvilendudeks mõeldud väikelennukid on märksa odavamad."

Pender kinnitab, et Eesti ärimeeste huvi ka ise piloodirooli taha istuda pole kuhugi kadunud. "Pigem on see huvi kasvanud. Meie klubist rääkides võin kinnitada, et igal nädalal otsib kontakti keskmiselt üks uus huviline."

Eesti lennukite registrist leiab üsna palju kunagi Nõukogu õhujõududele kuulunud endisi õppehävitajaid, millelt on küll relvad maha monteeritud, kuid on jätkuvalt sõjalennuki välimusega. Neist seitse kuulub Apache Aviationile, prantslaste õhutsirkusele, mis käib üle maailma etendusi andmas. Ka Andres Rätsepp on ühe sellise hävitaja omanik.

Alta Capitali ja selle sõsarfirmade kaudu mitmete suurettevõtete - näiteks Silvano Fashion Eestis, Lauma Lätis, Scantarp Soomes ja Mieszko Poolas, ostustaadiumis lisaks Kalev ja Tere - omanikeringi kuuluv Andres Rätsepp maandab pingeid lennukiroolis.

Kui kaua Te olete lendamisega tegelnud?

Mõned aastad. Piloodipaberid sain ma kolm-neli aastat tagasi.