Lisaks töötab selle puutetundlik pealmine plaat, millel asuvad ka nupud, iPodi juhtplaadile sarnaselt. Näpuga mööda seda libistades saab näiteks reguleerida heli valjust vms.
Esmalt proovisingi NuLOOQi veebilehitsejas Mozilla Firefox, kus määrasin juhtrõnga vasakule ja paremale liigutamise back-forward'i jaoks ja keeramise sakkide vahetamiseks. Rõnga üles alla liigutamise hooleks jätsin veebilehe üles-alla kerimise suure kiirusega.
Pealmistele nuppudele andsin ülesanded nagu uue saki tegemine, saki sulgemine, teksti suurendamine, teksti vähendamine ja järjehoidjatesse lisamine.
Kokkuvõttes sain ilma klaviatuurita teha peamisi veebis surfamise liigutusi. Nii mõnegi jaoks neist kulus natuke vähem aega tavapärase arvutiklaviatuuri klahvikombinatsioonide kasutamisega võrreldes. Kindlasti on NuLOOQ kiirem ainult hiirega töötamisest.
Siiski ei veennud Firefoxi kasutamine mind, et NuLOOQist võiks saada revolutsioon arvuti kasutamise viisis.
Järgmisena proovisin seda kaardiprogrammis Google Earth, kus NuLOOQi juhtrõnga abil liigutasin gloobust ja puutetundliku plaadiga suumisin pilti.
Pea igas programmis, kus parem käsi on hiirel ja vasak käsi kratsib kukalt, võiks NuLOOQist kasu olla. Eksperimenteerisin erinevate seadistustega ning määrasin NuLOOQi nuppudele ja telgedele mitmesuguseid ülesandeid - tulemuseks minu tagasihoidlik vaimustus.
Edasi proovisin uudse sisendseadmega kujundusprogramme nagu Corel Photo-Paint ja Draw ning InDesign. NuLOOQi seadistustarkvaras torkasid peamiselt silma Adobe'i programmide profiilid, kuid Coreli jaoks seadistamine ei olnud sugugi keeruline.
Nendes programmides hakkas NuLOOQ juba kasulikuna näima. Näiteks on selle üks kasulik rakendus vaate liigutamine ja suurendamine. Klaviatuuriga tehes on see ebatäpsem ja hiirt kasutades aeganõudvam.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.