Meestest kangem talvenaine

Eve õppis TTÜs puidutöötlemise tehnoloogiat, kuna see oli 1980ndate keskel uus ja popp eriala, pealegi oli Tartu tüdruk Eve koolivaheajal Tarmekos sekretäri asendanud. Pärast tehnikakõrgkooli lõpetamist sai Eve paariaastaste vahedega järjest kolm last ning töölkäimisesse tekkis pikem paus.

LKW Rotare asutas Eve abikaasa Rein Kaseleht koos kahe tuttavaga. Kui lapsed juba suuremaks kasvasid, sattus Eve tänu Soomes elavale sõbrannale hoopis iluärisse. Sõbranna tegeles seal Beauty For All Seasonsi stiilinõustamisega ja mõtles, et seda võiks propageerida ka Eestis. Teate ju küll: iga naine on mingi aastaaja tüüpi, kas siis kevad, suvi, sügis või talv, ning vastavalt sellele tuleb valida endale sobivad värvid, kas soojad või külmad, murtud või täistoonid.

Kaselehed elasid tol ajal Valgas, kuna sinna sai noor pere pärast kooli lõpetamist neljatoalise korteri. "Kujuta meie õnne ette, kõigi mugavustega neljatoaline!" naerab Eve. Lisab siis, et tegelikult olid väikelinnas laste kasvatamiseks tõepoolest ideaalsed tingimused.

Transport tundub esmapilgul väga meheliku alana, aga kui vaadata transpordifirmade omanike nimekirju, tuleb välja, et see on naiselikumaid valdkondi üldse. "Vanasti olid ju suuremates firmades transpordiosakonnad ja selles toas istusid tavaliselt naised," leiab Eve selle täiesti loogilise olevat. Pealegi, eks ole ka koduse majapidamise juhtimine lõppude lõpuks üks logistika.

Kui Eve firmajuhiks ja peagi ka omanikuks hakkas, olid ta kolm last parajas teismeeas: tütred 16 ja 12, poeg 14 aastat vanad. "Nad olid siis juba nii suured, et mina pole pidanud tundma mingeid süümepiinu, et töö tõttu oleks lapsed millestki ilma jäänud," kinnitab Eve. Poega peab ta oma kõige tõenäolisemaks mantlipärijaks firmas. Praegu sõjaväes aega teeniv Hardi on koolivaheaegadel Rotares väiksemaid abitöid juba teinud. Vanem tütar õppis toiduainete tehnoloogiat ja kirjutab doktoritööd, noorem õpib Viljandis teatrikunsti.

Kui Rein Venemaalt tagasi tuli, siis oli üks hetk, kui abikaasad arutasid ka koostööd Rotares. Aga väga kaugele selle jutuga ei jõutud. Nüüd on Rein Teede Tehnokeskuse ASi juhataja asetäitja. "Talle meeldib ja sobib praegune amet väga, pealegi ma ei tea, kas abikaasaga koos töötamine oleks väga hea? Me oleme mõlemad iseseisvusega harjunud," arutleb Eve. "Aga mitteametlikult on ta mul kõik need aastad nõu ja jõuga abiks olnud, ma olen kogu aeg temale toetunud."

Et firmal peaks olema üks ja kindel juht, arvab ka Rein. "Kui on vaja lisatööjõudu, siis seda ka värvatakse. Ma ei arva, et see peab olema kindlasti perefirma," ütleb mees.

Kui Eve Rotare enda kätte võttis, oli ta pikkadest lastega kodus oldud aastatest nii hästi laetud, et algul firmat üles ehitades ei märganudki, kui puhkus ununes võtta ja nädalavahetused möödusid tööd tehes. Alles paar aastat tagasi hakkas Eve tundma, et on ületöötanud. Kuni sinnamaani polnud selleks ajaks juba mitmemiljonilise käibega firmal oma kontoritki, Eve dirigeeris veoseid kodukontorist ja autojuhtidele viis vajalikud sõidudokumendid kätte.

Kaks aastat tagasi rentis ta lõpuks kontori, et saaks endale asetäitja ja uusi vedude korraldajaid ning nendele assistente ametisse võtta. Praegu on Rotare kontoris peale Eve ametis juba neli palgatöötajat. Lisaks muidugi autojuhid, aga nemad ju kontoris ei tööta.

Lõpetuseks palub Eve kindlasti kirja panna, et ega ta siis ööd ja päevad läbi ainult tööd ka raba. Koorilaul on alati olnud osa tema elust. Tartu Hansa Rotary Klubi ettevõtlike naistega (kelle hulka Eve küll ametlikult ei kuulu) on juba viis aastat käidud maalimist õppimas maalilaagrites Orissaarest kuni Itaalia ja Hispaania mägedeni. "Viibin nii töö ajal kui ka väljaspool tööd väga heas seltskonnas ja see annabki võimaluse oma akusid laadida ning järjest uusi, meeldivaid ja kasulikke tutvusi sõlmida," avab Eve on energilisuse tagamaid.

Fotod: Indrek Susi