Volkswagen Business

Istmeid on taga neli. Istmed on vast kohatu väljend ja sellega kipuvad meenuma kotiriidest kattega siledad pingid. Selles autos on aga alcantara-nahaga kaetud tugitoolid, mida saab liigutada täpselt nii, nagu süda lustib. Samuti kaasneb iga istmega istmesoojendus. Taga on kahe istme vahel külmik, mis hoiab külaliste tarbeks joogid õigel temperatuuril. Et tööd teha, on vaja kahe istme vahel vaid väike kate avada ja seal all peituvat nuppu tirida. Seejärel jookseb elektri abil seinast välja lauake, kuhu on mõnus oma sülearvutit toetada ja teel lennujaamast kontorisse ärinumbrid kiirelt üle vaadata, et näiteks eesootavat pragamiskõnet kurjemaks sättida.

Loomulikult on igal istujal oma kliimaseade ja kohtvalgusti. Kõik nad asuvad laes, kaetud samuti alcantara-nahaga. Autos istudes tunneb tegelikult raha hõngu, sest käsitööna valminud sisus pole millegi pealt kokku hoitud - kõik on tehtud selleks, et kallid külalised tunneksid end igati mugavalt ja ehk ka leebuksid kurjade kõnede kirjutamisel. Juhiga saab suhelda sisemise helisüsteemi abil. Igal reisijal on oma mikrofon, mille kaudu eesistujatele tähtsaid juhiseid antakse.

Lisaks pole unustatud autole paigaldada ka elektrilist küljeust - et jumala eest ei peaks oma väikseid valgeid käsi määrima.

Üldpilt bussist endast pole ka üldse paha. Kuigi oluliseks kohaks on ikkagi sisu, sobib piinlikkust tundmata sellega peenematessegi kohtadesse minna. Iga uuemat sorti klaashoone ette võib temaga täiesti julgelt parkida, Multivani välimus piinlikkust tundma ei pane.

Igal asjal on oma hind. Kindlasti on kõige odavam lasta külalistel saada kiireid eluõppetunde taksos. Samas võib enda firmale soetada ülalkirjeldatud bussi. Odav see lõbu pole, nii umbes pooleteise miljoni krooni kanti kisub selle auto hind vägisi. Samas on tegu millegi täiesti eksklusiivsega, mida saab ka firma siseüritustel kasutada ja millega vajadusel mingit väiksemat tränigi vedada. Päris nii vast ei saa, et kella viie paiku hommikul veab auto piima ja leiba laiali ning siis kümnest on lennujaama trepis juba uhke sisuga.

Fotod: Meeli Küttim