Strandberg: Eesti Energia on suurim raiskaja

„Rumal mõte on võtta kasutusele tuumajaam, kus kriitilise massi lõhustamise protsessis kasutatakse aeglustamise tõttu uraani energiast vaid 1-2%. Seda eriti olukorras, kus tuumakütuse hind kasvab nagu nafta hind, eriti kuna Eesti ei ole uraani tootja,“ purskas Strandberg tuumajaamast kuuldes.

Strandbergi sõnul on tuumaenergia tehniliselt kõrgelt arenenud ja tugeva julgeolekuga riikide pärusmaa. „Leedu on siin erand, kuna tuumajaam on seal Nõukogude Liidu pärand. Kuigi nende julgeolekutase on Eesti omast kõrgem, kuna NATO lennukid on seal. Samas võtsid leedukad endale Euroopa Liiduga liitudes kohustuse vanad Tšernoboli tüüpi tuumareaktorid sulgeda, mitte uusi avada,“ lisas ta ja arvas, et ka Leetu tuumajaama ehitamine ei ole hea idee. „Leedu soov ei kipu realiseeruma,“ lisas ta.

Strandbergi sõnul peaks Eesti kasutama muid meetodeid nn ennustatava energiakriisi ennetamiseks. „Me raiskame haiglaselt. Kulutame 4-5 korda rohkem energiat ühe krooni teenimiseks, kui keskmised Euroopa riigid," sõnas poliitik. Näiteks tema sõnul kulutab Eesti 1200 kilo õliekvivalenti ühe euro teenimiseks, samas Soome kasutab 300 kg ja ELi keskmine on veelgi väiksem.

Strandbergi sõnul on lihtne raiskamist lõpetada. „Esimene samm on lihtne. Ei ehita tulevikus ühtegi energiat raiskavat maja. Näiteks korralikult renoveeritud Mustamäe ja Lasnamäe paneelmajad on 2-2,5 korda energiasäästlikumad kui mitte korda tehtud majad. Uusi maju annab 4-5 korda energiasäästlikumalt ehitada,“ seletas ta.

Teiseks tuleb Strandbergi sõnul kindlasti tähelepanu pöörata planeerimisele. „Inimesed kolivad 30 kilomeetrit linnast välja ja siis sõidavad autoga mitmeid tunde tööle ja koju, see on tohutu raiskamine," lisas ta.

Strandbergi sõnul on üks suurimaid raiskajaid Eesti Energia. „Eesti Energia raiskab iga aasta 10 miljardi krooni väärtuses soojusenergiat,“ sõnas ta. Mõtteviisilt loodussäästliku poliitiku sõnul võiks ettevõte põlevkivi gaasistada. Gaasi on lihtne transportida ja seda saab siis tema sõnul efektiivsemalt kasutada elektri ja soojuse koostootmisjaamades. „Aastaid on Euroopa Liit rääkinud, et ärge põletage põlevkivi. Selle tegevuse lõpetamise asemele sõidab Parts Brüsselisse ja räägib seal, et seda peaks meil ikka teha lastama,“ sõnas Strandberg.

Poliitiku sõnul on ärimähe Urmas Sõõrumaa plaan rajada Väosse elektri ja soojuse koostootmisjaam mõistlik, sest siis saab elektritootmisel tekkiva soojuse kütteks ära kulutada ja Eesti Energia võiks sarnasid jaamu mujalegi rajada.

Strandbergi sõnul ei saa kõigis teemades eeskuju võtta Soomest. „Seal on tuumajaamad, mis annavad pidevalt stabiilset elektrienergiat, sest neil on metalli, paberi, puidu ja muu tööstus, mis 24 tundi päevas 7 päeva nädalas vajab energiat. Meil sellist tööstust ei ole,“ seletas ta.