Professor: Eesti ei vaja tuumajaama

Järgneb Mati Valdma kommentaar: „Kaasaegsed tuumareaktorid on ette nähtud töötamiseks püsiva koormusega. Neid püütakse hoida maksimaalsel koormusel selleks, et elektri omahind oleks võimalikult väike. Ohutuse tagamiseks ei kasutata neid energiasüsteemi koormusgraafiku reguleerimiseks. Selleks, et tuumajaamad oleksid ohutumad, kasutatakse neis madalamaid auruparameetreid ja ei kasutata auru vaheülekuumendust. Seepärast on tuumaenergiaploki kasutegur reeglina väiksem kui sama võimsusega kivisöe- või põlevkiviploki kasutegur.

Eesti ei vaja sellist tuumajaama, sest meil ei ole sellise energiaploki jaoks piisavat baaskoormust. Praegused tuumaplokid sobivad sellistesse süsteemidesse, kus on olemas piisaval määral reguleeritavat hüdroelektrijaamade võimsust nagu Soomes, Rootsis ja Norras või pumpelektrijaam nagu Leedus.

Rääkides tuumaplokist ei tohi mööda vaadata ka radioaktiivse saastamise ohtudest. Ohtude analüüsimisel tuleb arvestada ka kõige raskema avariiga, nagu see juhtus Tšernobõlis. Selline avarii võib muuta elamiskõlbmatuks kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid. Kuhu me siis ümber asume? Väga tõsiselt tuleb arvestada tänapäeval ka terrorismi ohte. Me ei tohi unustada ka seda, et Eesti territoorium ja elanikkond, nii nagu Rootsi ja Soomegi on saanud, suhteliselt palju kiiritust Tšernobõlist ja tuumakatsetustest. Ja kui me tuumajaama ehitame, tuleb see kunagi ära koristada. Kuid see maksab väga palju. Seepärast lükkame tuumajaama ehitamise edasi, kuni meil tekib nende järele tõsine vajadus ja kui on praktikas kasutusel juba hoopis uuemad reaktori põlvkonnad.