Sellest lähtudes on IDE keskendunud väga odavate tööriistade väljaarendamisele ja tootmisele. IDE põhimõtteks on, et muretsetud töövahendite raha peab põllumehel olema võimalik tagasi teenida esimese aastaga.
IDE ei tegele ainult odavate toodete väljatöötamisega. Sellele lisaks püüavad nad aidata välja areneda kohalikul põllumajandusvahendite tootjate erasektoril. Näiteks kui IDE hakkas 1980. aastatel Bangladeshis pumpi turustama, värbas ta neli kohalikku ettevõtet neid tootma, pakkudes neile abiks oma head nõu. Lisaks pakuti programme, mille abil koolitati kaevupuurijaid pumpi installeerima ning õpetati pumpadest huvitatud talumeestele kõrgekvaliteedilise saagi kasvatamist.
Polak kirjutas: „Heategevusprogrammide juhid sattusid raevu, kui väitsin, et vaestele inimestele tuleks asju müüa pigem ausa turuhinnaga kui niisama annetada.” Kuid aastate jooksul on Polak näidanud, et tema lähenemine õigustab ennast. Ainuke jätkusuutlik võimalus vaesusega võitlemiseks on anda inimestele võimalus ise oma olukorda parandada; kohelda neid pigem ettevõtjate, mitte kerjustena.
Polak illustreerib oma mõttekäiku erinevate näidetega ebaõnnestunud traditsioonilistest vaeste abistamise programmidest. Näiteks Somaalia põgenike abiprogramm, mille käigus naised tootsid ja müüsid seepi, mis oli nii kallis, et ettevõte kohe pärast subsideerijate lahkumist hingusele läks. Programm, mis lubas tasuta annetada 20 000 pumpa, mis aga kunagi teoks ei saanud, küll aga kõik kohalikud pumbatootjad äritegevusest minema hirmutas. Käsipumpade annetamine, mille parandamist keegi enda peale ei võtnud, sest need ei kuulunud tegelikult kellelegi.
Iga Polaki poolt osutatud läbikukkumise kohta saaksid Maailmapanga ja ÜRO arenguprogrammi juhid kahtlemata välja tuua ka mõne muu programmi, mis on vaesust paiguti tõepoolest leevendanud. Kuid mis hinnaga? „Oleme viimase 42 aastaga arenguabina Aafrikasse investeerinud uskumatu summa – 568 miljardit dollarit – kuid selle tulemusena pole meil kuigi palju ette näidata,” ütles raamatus „Vaesusest välja” tsiteeritud Maailmapanga ametnik.
IDE tugevus seisneb aga tasuvuses. „IDE ja tema sponsorite koguinvesteering 25 aasta jooksul oli umbes 78 miljonit dollarit,” kirjutas Polak. „Sama aja jooksul investeerisid päevas dollari teenivad talunikud IDE tööriistadesse kokku 139 miljonit dollarit. Nende investeering tõi iga aasta kohta tagasi 288 miljonit dollarit uut tulu.” Selliste numbritega on raske vaielda.
IDE edulugu on tõstnud Polaki isemõtleja staatusest iidoli ja otsitud kõnemehe seisusesse. IDE tulemused on ettevõttele teeninud kaks granti Bill ja Melinda Gates’i fondist. Viimane neist, tänavusel Davosi maailma majandusfoorumil välja kuulutatud grant, tõi IDEle 27 miljonit, et nelja aasta jooksul laiendada oma niisutusprogramm ka Indiasse. Lisaks sellele on Polakil käsil projektid, millega pakkuda teenimisvõimalusi ka linnades elavatele vaestele. Ta sõnas: „Tahan võtta IDEga saadud kogemuse ning rakendada seda laiema probleemideringi lahendamiseks”.
Seotud lood
Riikide ja rahvusvaheliste
abiorganisatsioonide kinnitatud eelarvete juures saavad toiduainete tõusnud
hindade juures kolmanda maailma näljahädalised nüüd abina hulga vähem süüa,
kirjutas Washington Post.
Sajad miljonid inimesed ootavad võimalust
osta 25-kroonised prillid või 1200-kroonine maja.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.