Fabia universaal võiks parem olla

Kui nüüd peaks sisust rääkima ja karjatama, et nüüd tuleb aga uudis, siis nii see pole. Jälle on tegemist igavalt ja hallilt tehtuga. Äkki peaks disaineritele rohkem Tšehhi õlut sisse kallama ja siis pliiatsid pihku pistma, et asi vähe roosilisem oleks. Samas ei saa aga midagi ette heita praktilisuse poolelt. Kõik toimib ja millegi üle justkui nuriseda ei saa. Lapsevanker läheb tõepoolest täies mahus pagasiruumi ja küllap mahuks sinna omajagu kaupagi. Küll ei saa aga mööda minna sellest, et sees on väga igav istuda. Valgustus ja näidikud on justkui kaheksakümnendatest pärit.

Sõiduomadused on autol normaalsed. Ei midagi erutavat, kuid erilisi emotsioone nagu ei oodanudki. Rool on piisavalt hea oma klassi kohta ja ei jutusta juhiga nagu mõne kiire sõidu auto oma, kuid seda polegi vaja, ta peab oma reisijad ju lihtsalt punktist A punkti B viima. Proovisõiduk oli kolmesilindrilise väikemootoriga. Juba idee poolest pole kolm silindrit teab mis geniaalne mõte.

Vibratsioon ja müra, mida see pisike jõuallikas suudavad tekitada, on liialt suured. Müra on eriti veider, kogu aeg on selline tunne, et V6-mootor jätab vahele. Ka tõmbega on lood sellised, et seda lihtsalt pole. Pedaali jälg vajub soovist autot natukenegi liikuma saada lihtsalt põrandasse.

Kui soov seda autot osta, soovitan kindlasti vaadata teiste jõuallikate poole, eriti diislite, mis on väga jõulised ja samas ökonoomsed.

Maailmas on palju asju, millest ma oma rumala peaga aru ei saa, nüüd on seal nimekirjas ka Škoda Fabia Combi. Samal firmal on ju salongis olemas Roomster, mis on küll kuus tuhat krooni kallim, kuid omajagu rohkem auto ka.