Arestimajad on pilgeni pisisulisid täis

Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna direktori Tarmo Miilitsa sõnul teeb olukorra täbaraks asjaolu, et arestimajade umbtäitumus päästab mitmed arestandid sootuks karistusest. Nimelt aegub väärteo eest määratud arest 18 kuud pärast kohtu otsust.

«Nii läheb pea iga päev kahjuks kellegi karistus hapuks, mistõttu üritatakse iga hinna eest järjekorra lõpus istuvad paadunumad sulid kohe kambrisse pista, kui koht vabaneb,» ütles Miilits.

Vaba pind on arestimajas aga kulla hinnas, sest üksnes Põhja politsei «toodab» iga kuu 800 uut arestipäeva uute kinni püütud pättide arvel.

Arestipäevade nii suure pealetungi ja sellest tingitud järjekordade kasvu üks peamine põhjus peitub alla 1000-krooniste pisivarguste dekriminaliseerimises mullu märtsist, mille tõttu kasvas varguste hulk võrreldes 2006. aastaga mullu 40 protsenti. Nii moodustavadki lõviosa arestimaja sabast narkomaanid, kes oma igapäevase doosi nimel kaupluste lettidel kuritegelikku inventuuri teevad ja enamasti vahele jäävad.

Osalt just õiguskaitsjate endi jõulisem ja tublim töö ongi politsei nurka mänginud, sest nii nagu narkomaanide nii on ka liiklushuligaanidest arestantide hulk kõvasti tõusnud pärast mullu mais roolipättidele kuulutatud sõda. Ainuüksi roolijoodikuid võeti möödunud aasta lõpuks rajalt maha 16 protsenti enam kui tunamullu. Tabatud kiiruseületajate hulk, kellest paadunumad arestimajalobile saadetakse, kasvas aga 78 protsenti.