Sõitsime läbi pealinna Viimsisse ja tagasi samuti kesklinna kaudu kuni Statoili Sõle teenindusjaamani, kus täitsime autode paagid uuesti. Läbisõiduks oli alates Laagri Statoilist 300,6 kilomeetrit. Kui oleksime autod tankinud uuesti Laagri bensiinijaamas, oleks võitjaks tulnud Seat, mis maanteel oli teistest selgelt ökonoomsem. Linn oli aga see, kus hübriid võitma hakkas. Pidevad punased tuled foorides ja kesklinna ummikutes passimine tähendas seda, et diislit muudkui kulus ja hübriid lükkas samal ajal mootori välja. Lõppkokkuvõttes kulus diislit ainult natuke vähem, kui hübriidil bensiini, kuid bensiini kasuks olev hinnavahe tegi suurema kulu tasa ja võitjaks tuli siiski hübriid.
Sõitsime maanteel reeglina sada kilomeetrit tunnis, kui oleksime sõitnud 80-90 km tunnis, oleks jällegi diisel rohkem võitja olnud, sest suutis siis pidevat hetkekulu alla nelja liitri sajale näidata.
"Sajaga" sõites kippus kulu aga alla viie liitri tulema. BMW suutis oma kolmeliitrise mootoriga läbida kogu distantsi keskmise kuluga 7,5 liitrit saja kilomeetri kohta. Hinnavahe oli läbitud maa puhul hübriidiga 88 krooni ja viiskümmend senti. Kui Civic ja Leon olid normaalsete läbisõitudega, ehk oma parima kulu arvatavasti saavutanud, siis BMW tuli testi vaid paarsada kilomeetrit sõitnuna ja tema parim kulu on alles saavutamisel.
Miks on diislikütus kallim, kui bensiin, kuigi mitmetes teistes Euroopa riikides on vastupidi?
Diislikütuse maailmaturu hind on pikemat aega olnud, ja on ka praegu kõrgem, kui autobensiinil.
Diislikütuse hinda mõjutab ka see, kas on tegemist suvise või talvise diislikütusega, sest talvistele tingimustele vastava diislikütuse omahind on kõrgem. Kütuste hindu riikides saab võrrelda vaid juhul, kui on teada erinevates riikides eri liiki kütustele rakendatavate aktsiisimaksude määrad.
Mootorikütuste aktsiisimaksu määrad ELis on erinevad ning hinnaerinevus tuleneb sellest. Isegi, kui maksud kõrvale jätta, siis on näiteks praegu diislikütuse liiter bensiinist kallim. Kuna 01.01.2008 aktsiisitõusu tõttu kallines mootoribensiini hind 1,32 kr, ning diislikütus 1,56 kr, siis vähenes hinnaerinevus
Eesti tarbijale veelgi.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.