Eelnõus pakutakse välja investeerimiskonto põhine süsteem, mis kinnitab maksuhaldurile, et tulu pole tarbimisse võetud. Selleks võib olla tavaline arvelduskonto, maksustamine toimub kontolt raha väljavõtmisel sissemaksete ja väljamaksete võrdlemise teel. Seega tekib maksukohustus alles siis, kui kontolt väljavõetav summa ületab sissemaksete summat.
Ühe konto süsteem ei piira aga kuidagi seda, milliste finantsvahendajate käest võib väärtpabereid osta ja kus neid hoida. Eesmärk ei ole muuta senist praktikat ega võimalusi väärtpaberite omandamisel ja hoidmisel. Investeerimiskonto on puhtalt rahakonto, kus ei hoita väärtpabereid ning kuhu kantakse üksnes väärtpaberi võõrandamisest saadud raha.
Investeerimisobjektide ring on määratud nn tavainvestori põhimõttel. Aluseks on võetud instrumendid, kuhu tavainvestorid oma raha kõige rohkem paigutavad. Seepärast on näiteks tuletisväärpaberid ja börsil noteerimata väärtpaberid sellest ringist välja jäetud. Kaasatud on kvaliteetinstrumendid, millele kehtivad ka kõrgendatud regulatiivsed nõuded ja mis on valitud lähtuvalt tavainvestori eelistustest.
Eelnõu järgi kehtivad soodustused ainult Euroopa majanduspiirkonna riikidele. Seda on ka kritiseerijad meile peamiselt ette heitnud. Sellel on aga omad põhjused - nimelt kehtivad Euroopa majanduspiirkonna finantssektoris ühtsed reeglid ja õiguslikud alused, mistõttu saab maksu- ja tolliamet usaldusväärset infot neil turgudel toimuvast. Sealsed nõuded on samad kui Eestis, kolmandate riikide osas meil seda kindlust ei ole.
Riik peab saama ülemääraste kulutusteta kontrollida ning võrrelda investeeringust saadavate rahaliste vahendite sisse- ja väljamaksete suuruseid. Riigi rahanduse usaldusväärsus sõltub paljuski ka meie maksukeskkonna läbipaistvusest ja arusaadavusest.
Oluline on rõhutada, et valminud eelnõu on esimene samm erainvesteeringute soodustamisel. Kui süsteem toimib Euroopas, saame hakata kaaluma selle laiendamist ka teiste riikide ja alternatiivturgudele.
Füüsiliste ja juriidiliste isikute täielikult võrdne kohtlemine tulude maksustamisel ei ole paraku ka pikas perspektiivis võimalik. Samas kasutavad suuremas mahus investeerijad selleks äriühinguid ning teevad seda ka edaspidi. Eelnõuga püüame soodustada eraisikute säästmist, et suurendada pikaajalist investeerimist ning vähendada tarbimist muutlikus majanduses.
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.