Eesti elanike hinnangul on
ehitusmaterjalide kauplustest parim teenindus K-rautakesko poodides, selgub
Faktum Ariko koostatud värskest uuringust ”Ehitus-remont-kinnisvara 2007”,
teatas ettevõte.
”Ehitusbuumi jahtumise tingimustes, kui defitsiit on asendunud terava konkurentsiga, on saanud heast teenindusest suur eelis. Klientide kõrge hinnang K-rautakesko teenindusele tõestab, et oleme erakliente pidanud alati võrdväärseks meie suurklientidega,” lausus K-rautakesko juhatuse esimehe Alo Ivask.
K-rautakesko sai konkurentidega võrreldes kõrgeima hinnangu kategooriates teenindajate abivalmidus, teeninduse kiirus, kaupade leidmise lihtsus ning kaupluse üldine välimus. Võrreldes 2006. aastaga on klientide hinnangud K-rautakeskole tõusnud. Uuring hõlmas Eesti kaheksat suurimat ehitus- ja sisustuskaupluste ketti.
K-rautakesko kaubamärgi all tegutsev Rautakesko AS on ehitus- ja sisustuskaupade müüja. Ettevõttel on Eestis kokku 5 kauplust. Ettevõte annab tööd ligi 450 inimesele. Rautakesko AS kuulub Soome kaubandus- ja logistikakontserni Kesko.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
2007. aasta keskmine ehitushinnaindeksi
muutus oli aasta varasemaga 12,7%, teatas statistikaamet. Peamiselt mõjutas
indeksit tööjõu kallinemine.
Täna pärastlõunal allkirjastavad 500 000
krooni suuruse toetuslepingu Tallinna vanalinnas asuv kunsti- ja käsitöökeskus
Meistrite hoov ning ehitus- ja sisustusmaterjalide kauplustekett K-rautakesko.
Statistikaameti andmetel suurenes
ehitusmaterjalide tootmise maht juulis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 10,4%.
Järgmiseks aastaks ootavad tootjad madalamat kasvu või isegi langust, kirjutab
tänane Äripäev.
Kaubamärgi K-rauta all
tegutsev ehitus- ja sisustuskaupade jaemüüja AS Rautakesko avas täna,
Rakveres oma seitsmenda, Virumaa suurima kaupluse, luues juurde 35 töökohta.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.