- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,00%7 731,25
- DOW 30−0,02%53 556,24
- Nasdaq −0,08%26 520,28
- FTSE 1000,26%10 820,66
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,99
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 5000,00%7 731,25
- DOW 30−0,02%53 556,24
- Nasdaq −0,08%26 520,28
- FTSE 1000,26%10 820,66
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,99
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jää püsib kehatemperatuuril
Tavaliselt hakkab jää sulama temperatuuril
0° C, aga Harvardi ülikooli teadlased Alexander Wissner-Gross ja Efthimios
Kaxiras on näidanud, et see ei pruugi nii olla.
Nad demonstreerisid arvutsimulatsioonide abil, et teemantpinnal, kuhu on lisatud naatriumi aatomeid, võib väga õhuke jääkiht püsida kuni temperatuurini 37° C. See jääkate võib parandada meditsiiniliste implantaatide sobivust inimkehaga, kirjutas fyysika.ee Physicsal Review vahendusel.
Teemantpindu kasutatakse implantaatides, sest need on kulumiskindlad. Paraku on nende kasutus piiratud, sest nad võivad põhjustada vereklompe ja kudede hõõrdumist suurema tõenäosusega kui teisd materjalid.
Wissner-Gross ja Kaxiras arvavad, et neid probleeme saab ületada, kui süsiniku aatmitega siduda kovalentselt naatriumi aatomeid. See naatriumiaatomite kate laseb natule üle 2 nanomeetri paksusel jääkihil püsida külmununa, see võimaldab implantaatidel kehaga paremini sobituda. Kuigi eksperimentides on jääd toatemperatuuril ka varem saavutatud, näitab see teoreetiline tulemus, et sellisel jääl võib ka praktiline rakendus olla.
Järeldusele jõuti pärast mudeli loomist, mis arvestas aatomitevahelisi tõmbe- ja tõukejõude kile pinnal. Selle abil arvutati Lindemanni parameeter, mis näitab, kas jää hakkab sulama või mitte.
Selgus, et 2,6 nanomeetri paksune kiht püsib temperatuurini 25° C ja 2,2 nanomeetri paksune kiht kuni 37° C.
Seotud lood
Uus arvutisimulatsioon näitab, et
jääkristallid hakkavad soojenedes üha kiiremini vibreerima ning sulamispunkti
märgib hetk, mil nad vibreerimise asemel hakkavad pöörlema ehk vabanevad
sidemetest külgnevate molekulidega.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Loe lähemalt Äripäeva külastust
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele