Uus arvutisimulatsioon näitab, et
jääkristallid hakkavad soojenedes üha kiiremini vibreerima ning sulamispunkti
märgib hetk, mil nad vibreerimise asemel hakkavad pöörlema ehk vabanevad
sidemetest külgnevate molekulidega.
Uppsala ülikooli arvutuskeemik David van de Spoel ütles, et tema juhitava meeskonna loodud mudel põhineb 2006. aastal läbiviidud katsel laseriga sulatatud jääst.
„Me tahame teada, mis toimub aatomite tasemel. Eksperimendid meile sellest detailset ülevaadet ei anna,” ütles van der Spoel Live Science’ile.
Ühe molekuli vabanemine kristallstruktuurist toimub väga kiirelt, seda mõõdetakse pikosekundite murdosades (kümme astmes miinus kaksteist). Üks pikosekund on miljard korda lühem ajavahemik, kui silmapilgutuse peale kuluv aeg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Jää sulamise uurimine võib tunduda mõttetu, kuid tegelikult on detailne arusaam sellest protsessist bioloogias, materjaliteaduses ja keemias väga oluline. Mu lapsed muretsevad, et ma tegelen kõigile ammu teada asjaga, kuid tegelikkuses vajavad suured keemiaettevõtted väga parimaid ja täpsemaid võimalikke mudeleid. Neid kasutatakse keemiliste reaktsioonide täpsemal läbiviimisel, mis omakorda aitab neil tohutult raha kokku hoida,” selgitas van der Stoel.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Angewandte Chemie.
Seotud lood
Tavaliselt hakkab jää sulama temperatuuril
0° C, aga Harvardi ülikooli teadlased Alexander Wissner-Gross ja Efthimios
Kaxiras on näidanud, et see ei pruugi nii olla.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale