Personalitöö jätkub vanaviisi

Sama töösisekorraeeskirjadega: kehtiv seadus nõuab nende koostamist ja kooskõlastamist tööinspektsioonis. Sisekorraeeskirja muutmisega venitamine ei ole Siitami sõnul asjakohane. "Tööandjatel puudub seaduslik alus hakata eelnõu sätteid ellu rakendama," kinnitas Siitam. "Tööinspektor seda igal juhul ei aktsepteeri ja nõuab kehtiva seaduse täitmist."

Heli Raidve soovitas, et kui tööandja kaalub hetkel sisekorraeeskirjade muutmist, kuid otsest hädavajadust pole, siis võiks paariks kuuks aja maha võtta ja vaadata, millised arengud toimuma hakkavad.

Ehkki uus eelnõu lubab suulises vormis lepingut sõlmida, peaks tööandja Heli Raidve hinnangul olema palju rohkem huvitatud, et leping oleks kirjalik - vastasel juhul ei ole tal võimalik tõendada, mis oleks töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Samuti on tööandjale oluline, et palk oleks kirjalikult fikseeritud, sest vastasel korral loetakse palgaks selle piirkonna samaväärse töö tegijate tavapärane palk.

"Juba 2002. aastast - seega juba viis aastat - võivad igasugused muud teenuste osutamise lepingud, näiteks töövõtuleping ja käsundusleping, olla suulised," märkis Raidve. Samas näitab praktika, et need sõlmitakse ikkagi 90% kirjalikult. "Arvan, et ka juhul, kui eelnõu praegusel kujul vastu võetaks, sõlmitakse ikkagi ka edaspidi valdavalt praegusele lepingule sarnanevaid kirjalikke töölepinguid," prognoosis Raidve.

Kõik, kes tahavad seaduseelnõu kohta sõna sekka öelda, saavad esitada oma argumenteeritud ettepanekud osalusveebis 4. veebruariks. Kes seda teha ei viitsi, võtku paariks kuuks aeg maha ja jälgigu rahulikult toimuvat, arvas Raidve.

Liina Oks, Sampo panga personalidirektor

Osalesin PARE (personalitöö arendamise ühingu) juhatuse liikmena sotsiaalministeeriumi kokkukutsutud töötoas, kus me arutasime töö- ja puhkeajaseaduse sätteid. Vaatasime, kuidas võiks mõlema poole jaoks sobivalt ja paindlikult lahendada pikkade vahetuste teema. Arutelu tulemustest edastati ka kokkuvõte. Kuna uue eelnõu läbitöötamiseks on vaja aega ja süvenemist, siis jaanuari lõpu seisuga ei ole plaanis ettepanekuid teha. Samas on hea meel, et diskussioon TL seaduse teemal on aktiivselt alanud.

Kristi Mikiver, OÜ Expert2Expert juhatuse liige

Soovitan arvukate emotsionaalsete ajaleheartiklite asemel tutvuda seaduse eelnõu seletuskirjaga. Kui seaduse teksti lugemine ja sellest arusaamine võib paljudele olla ülejõu käiv ülesanne, siis seletuskiri seletab kavandatavad muudatused 85 leheküljel kenasti lahti. Sisuline diskussioon niivõrd olulise seaduse üle on igati vajalik. Ka meie praktikutena kaalume omapoolsete ettepanekute esitamist, mis puudutavad eelkõige tükitöö tasustamist ning renditöö puhul tööandja juhtimisele ja kontrollimisele allumist.