Teadlased: Eesti majandus kipub kreekastuma

Eesti majandus kipub "kreekastuma", mitte "luksemburgistuma", see tähendab, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus.

Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta moodustas 2006. aastal ainult 22 protsenti Euroopa Liidu viie rikkaima riigi vastavast näitajast. Ja seda hoolimata asjaolust, et rabame tööd teha praktiliselt sama palju kui kolleegid rikastes riikides, kirjutas Eesti Ekspress.

Eestlaste tootlikkus on masendavalt madal, veel hullem on tõsiasi, et kui me oma majandust ümber ei korralda, siis ei püüa Eesti unelmate Läänt kinni kunagi.

Kui vaadata näiteks jääktulu ühe töötaja kohta, siis rõivatööstuses oli see 2005. aastal vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni, vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuid rõivatööstuses töötas üle 3 korra rohkem inimesi.

Need vastikud tõsiasjad tulevad välja sel kolmapäeval esitletud uurimusest, mille koostas Tartu ülikooli töörühm eesotsas professorite Urmas Varblase ja Raul Eametsaga, nad shy;uurisid Eesti majanduskasvu võimalusi 5-10 aasta perspektiivis.

Töö "Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated" tellis riiklik Arengufond. Mullu kevadel fondi nõukogu esimeheks valitud Indrek Neivelt küsis kohe, millistes majandusharudes kipuvad Eestist ära minema töötajad ja millistes töökohad. See teadmine annaks võimaluse otsustada, milliseid majandusharusid tasub siinkandis arendada.