Türgis tuleb äripartneriga sõbraks saada

„Arteci jaoks on Türgi suurepärane alguspunkt, riik on küll osa Lähis-Idast, kuid tegu on Euroopa riigiga. Kultuur ei erine siinsest palju, eriti Istanbulis, inimesed kannavad sama riietust, noored joovad õlut, käivad rannas bikiinidega või koguni alasti. Tavalised moslemi klišeed seal ei kehti ja kaameleid ei ole. Kas kujutate ette, kuna turistid arvavad, et Türgis peaksid palmid kasvama, siis on neid sinna ka imporditud,“ tutvustas ta tegelikku elu-olu ja üritas müüte murda.

Siiski on mõned kultuurilised erinevused, millele tuleb tähelepanu pöörata. „Kõige paremini iseloomustab kultuuride erinevust ütlus, et Skandinaavias teed kõigepealt enne tööd, küll pärast jõuab sõbrustada.Türgis tuleb kõigepealt äripartneriga sõbraks saada, küll hiljem jõuab ka äri teha,“ selgitas ta.

Racine sõnul on Eesti-Türgi vahelisi ärisuhteid üritatud sisse seada juba varem. Racine sõnul oli ettevõttel juba varem plaan Türki minna ja Eesti väliskaubandusliidu külaskäik oli sobiv juhus riigiga tutvuda. "Kui ma kohale jõudsin olid türklased õnnelikud selle üle, et keegi üldse tuli. Kuigi tegu oli Kanadast Québeci provintsist pärit mehega, kes esindas küll Eesti firmat, kuid siiski elas Helsingis. Paar aastat tagasi üritas ka Türgi väliskaubandusliit sarnast üritust korralda, kuid kuna türklastel ei ole kombeks väga detailidesse süveneda, siis nad ei saatnud Eesti poolele ürituse päevakava mille peale eestlased lihtsalt tühistasid sinnasõidu. Samas Türgis oli üritusele kutsutud üle 100 ärimehe, samuti kaks tähtsat koloneli ning kaitseministri abi, kellega muidu kohtumisi korraldada on pea võimatu,“ kirjeldas ta.