Gülüm nägi esmakordselt teada huvitanud lahendusi konkursil "European eGovernment Awards 2007", kus finaali jõudsid Äriregistri Ettevõtjaportaal, kus saab kahe tunniga ettevõtte asutada ning e-hääletamine. „Eesti ei võitnud auhinda, sest teised näitasid oma projekte efektiivsemalt kuid e-hääletus ja ID-kaart on hea lahendus teistele riikidele, kes on selle üle kadedad,“ arvas mees.
Eesti eeliseks peab Gülüm riigi väiksust. „Eestis on vaid 1,3 miljonit inimest, Itaalias elab 55 miljonit inimest, Saksamaal 80 miljonit, Türgis 75 miljonit elanikku. Ka on vahe interneti kättesaadavuses. Kui pea kogu Eestile on internet kättesaadav, siis Türgis on see kättesaadav vaid 22% inimestest ning suurriikidel ei ole võimalust kasutada sarnaseid võimalusi,“ sõnas ta. Gülümi sõnul on Eestis tehtu pigem pilootprojektid suurriikidele. „Kui me suudaksime neid kohandada ka teistele riikidele, ootaks meid suur edu,“ lisas ta.
Eesti IT-sektori peamise nõrkusena näeb Gülüm tööjõupuudust. „Eestis on vaid 10 000 IT-spetsialisti, Türgis on neid 75 000 ja neid kasvab kogu aeg juurde. Kui projekte koos teha, siis oleme paremas kohas kogu Euroopa IT-sektoris. Tööjõu kvaliteedi tõstmiseks peab infot ja teadmisi jagama,“ lisas ta.
„Ehitame koos midagi ja müüme teistele, see on äri. Konkurents on karm: India, Iirimaa, Soome. Türgi ei oleks Eestile klient, vaid partner, loome uue toote ja müüme selle näiteks Taanile,“ valgustas Gülüm oma unistusi.
„Me oleme tehnoloogilises sõjas ja kui sa tahad, et sul läheks hästi, pead parandama oma tehnoloogiat. Eduks on vaja oma projekte, sest teadus üldiselt on universaalne. Peab oma asjad ehitama ja head partnerid valima ning usun, et Eesti on hea partner,“ kirjeldas Gülüm karmi olukorda IT-maailmas. „Õnne jagades oled õnnelik, kurbust jagades oled õnnelikum, kui sa ei jaga oled kogu aeg depressioonis. Sama infoga, kui sa seda jagad, sa ka õpid, sest partner jagab oma infot ja siis on sul rohkem infot,“ tutvustas ta oma eduvalemit ja elufilosoofiat.
Märtsis sõidab peaminister Andrus Ansip Türki, kus kohtub kohaliku peaministriga ja arendab edasisi ettevõtlussuhteid. „Mõnel Eesti tarkvarafirmal on palju potentsiaali ja meil on projekte mida teha,“ lisas ta.
Gülümi sõnul on Türgi käivitanud oma e-valitsuse projekti, ka on neil plaanis investeerida e-haridusse ja e-tervisesse. „Probleem on vaid selles, et need investeeringud on meie jaoks liiga suured,“ selgitas ta takerdumiste tagamaid.
Gülümi sõnul on Türgis edukalt tuule tiibadesse saanud näiteks geoinfo projektid, mis ei hõlma ainult transporti vaid ka teenuseid. „Kui sul on majas elektriprobleem, siis abinumbrile helistades leitakse spetsialist, kes on majale kõige lähemal ja saabub suhteliselt kiiresti. Spetsialist leitakse geograafilise infotehnoloogia abil. Istanbul on suur linn, mille Euroopa ja Aasia osa ühendavad vaid kaks silda ja sellised lahendused on hädavajalikud ja juba toimivad,“ tõi ta näite Türgi IT-lahendustest. Gülüm näeb, et Türgi võiks asutada näiteks ka virtuaalseid muuseumeid, et turismimaad Türgit veel rohkem tutvustada.
Seotud lood
Türgis tegutseva Eesti ettevõtte Artec
Group arendusjuhi Martin-Éric Racine sõnul pole eestlased veel taibanud, et
türklastega peab enne äriasjade ajamist sõbraks saama.
Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) turule on
sisenenud infotehnoloogiliste terminallahenduste väljatöötaja SmartLink Group,
kes on omandanud ligi kolmandiku sealsest ettevõttest ning tegutseb Revneteki
nime all.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.