Atonen: riigikogu töö ei pane enam silmi särama

„Panin täna avalduse riigikogu esimehe lauale ja kuu aja pärast ei ole ma enam riigikogu liige,“ ütles mees.

„Otsus on isiklikku laadi. Olen poliitikas olnud 15 aastat, nii et mulle on palka makstud kas riigikogus, ministrina, linnapeana või nõunikuna. 15 aastat on pikk aeg. Minu vanuses peaks mõtlema, kas olla elu lõpuni poliitik või midagi muud ka teha. Ja aasta tagasi otsustasin, et mina tahaks midagi muud teha. Viimastel valimistel osalesin, sest erakond palus, küll vältisin olulisi ameteid ja üritasin riigikogus jätkata, kuid inimene vajab vaheldust. Imetlen Mart Laari ja Mart Nuti suguseid, kes suudavad kogu elu poliitikas olla. Praegu tunnen, et vaidlustes ei ole sädet ja teen kõike rutiinselt. Kui inimene tunneb, et tal ei ole sädet silmades, las tuleb teine mees ja teeb, ei ole vaja vägisi kohta kinni hoida,“ põhjendas Atonen otsust.

Mees Reformierakonnast lahkuda ei kavatse ja jätkab ka aseesimehe kohal. Ka ei välistanud Atonen poliitikasse tagasi pöördumist.

„Asun tööle Tavidisse, millega ma olen juba üheksa kuud seotud. Hakkan juhtima kulla müügi protsessi kõikides 4 riigis, kus ettevõte tegutseb. Loodan, et aasta pärast on neid riike rohkem,“ avaldas ta tuleviku plaane.

4600-le teda valinud inimesele ütles Atonen lohutuseks, et poliitika on meeskonnamäng ja esindamata nende huvid ei jää. „Need inimesed valisid Reformierakonda, mille üks liige on Meelis Atonen ja mille poliitikat ta ka edaspidi kujundab,“ lisas ta, viidates te ta kontaktandmed ei muutu, kui keegi arvab, et tal on probleeme, mida vaid Atonen suudab lahendada.

Atonen peab oma suureks õnneks, et ta on suutnud valida erakonna, millel küll 1993. aastal ei olnud ühtegi toetajat ja näinud selle jõudmist riigitüürini ja mille ilmavaade ka tema omadega kokku langevad. „Suurim ebaõnn oli, et võtsin kõiki asju väga südamesse. Pisikesed asjad võisid mind väga endast välja viia, mida ma küll kaamera ees ei näidanud. Näiteks liberaalses Eestis ei saa ettevõtja ärilistest aspektidest lähtudes apteeke avada, vaid 3000 elaniku kohta tohib olla üks apteek,“ tõi ta oma poliitiku elu masendavatest hetkedest näiteid.