40 000 inimese surm = ühe inimese õnn

Õnnelik aga oli surmamõistetud vang nimega August Cyparis, kohalik räuskaja ja kakleja. Ta oli eelmisel päeval kellelegi nuga andnud ning vangikongi pistetud, irooniana osutus vangikong linna kõige turvalisemaks kohaks. Cyparis sai tugevasti põletada, kuid jäi ellu ja kaevati nelja päeva pärast välja.

Seejärel anti talle armu, pandi talle uus nimi – Ludger Sylbaris (et vist paremini müüks, Ludger tundus parem kui August) ning ta rändas rändtsirkusega läbi kogu Ameerika, näidates oma põletushaavu ning teenides korralikult raha esimese mustanahalisena, kes tsirkusesse esinema võeti. Teda reklaamiti kui ainsat ellujääjat, mis polnud tegelikult tõsi, sest ka üks linna ääres elav kingsepp oli jõudnud laua alla pugeda ning üks väike tüdruk mere äärde koopasse varjuda.

Praeguseks on vulkaan end jällegi üles ehitanud ning mistahes hetkel võib ajalugu korduda. Lootus on vaid, et tundemärgid saavad olema sarnased kui 105 aastat tagasi ning inimesed ei lase end poliitikutel lollitada.

Artikkel ilmus algselt Erik Puura blogis Keskkonnaabi.