- OMX Baltic0,03%314,65
- OMX Riga0,37%945,56
- OMX Tallinn−0,05%2 146,22
- OMX Vilnius−0,09%1 507,45
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,15%10 870,88
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,45
- OMX Baltic0,03%314,65
- OMX Riga0,37%945,56
- OMX Tallinn−0,05%2 146,22
- OMX Vilnius−0,09%1 507,45
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,15%10 870,88
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väikesed asteroidid kujutavad Maale suurt ohtu
Kuulsa Tunguusi meteoriidi plahvatuses
möödunud sajandi algul hävis Siberis metsa nii suurel pindalal, et sinna mahuks
lahedasti terve Tallinn.
Nüüd on selgunud, et plahvatuse põhjustanud meteoriit oli oluliselt väiksem, kui varem arvati, teatas Live Science.
Kui üsna väike asteroid võib põhjustada nii suure plahvatuse, peab inimkond mõtlema sellele, kuidas avastada kosmosest ka oluliselt väiksemaid taevakehi, mis liiguvad meie planeedi suunas, ütles USAs Sandia laborites töötav füüsik Mark Boslough.
Plahvatus Podkamennaja Tunguska jõe ääres 30. juunil 1908 tegi maatasa ligi 2000 ruutkilomeetrit metsa. Teadlaste arvutuste järgi oli plahvatuse võimsus umbes tuhat korda võimsam Hiroshimale visatud aatompommist.
Plahvatuse põhjuste ümber on saja aasta jooksul olnud ridamisi spekulatsioone. Arvatud on, et selle põhjustas allakukkunud UFO, antiaine, must auk või Nikola Tesla leiutatud „surmakiir”.
Viimasel kümnendil on teadlased jõudnud veendumusele, et plahvatuse põhjustas Maa atmosfääri jõudnud asteroid, mis oli umbes 30 meetrise läbimõõduga ning kaalus 560 000 tonni. Plahvatus toimus atmosfääris ning maapinnale jõudsid vaid meteoriiditükid.
Nüüd superarvuti abil loodud simulatsiooni põhjal võib öelda, et asteroid, mis põhjustas sellise plahvatuse, oli tegelikult palju väiksem, ütles Boslough. Taevakeha kaalus umbes 3-4 korda vähem ning tema läbimõõt oli 20 meetrit.
Simulatsioon töötab Sandia laborites asuvas superarvutis Red Storm, mis on maailmas kiiruselt kolmas. Arvutis on näha, kuidas asteroid plahvatas Maa atmosfääri sisenemisel, sellest tekkis ülehelikiirusel liikuv ülikuuma gaasi pilv. See tulekera põhjustas maapinnal plahvatuslaineid, mis olid seniarvatust tugevamad.
Samas on varasemad hinnangud plahvatuse purustuste kohta olnud ülehinnatud. Metsandusekspertide hinnangul polnud tegu tervete puudega ning haigete puude ümberpaiskamiseks ei ole vaja eriti palju energiat, märkis Boslough. Varem arvasid teadlased, et plahvatus võis olla 10-20 megatonni, uus simulatsioon näitab, et tõenäoliselt oli plahvatuse võimsus 3-5 megatonni.
Kogu töö järeldus: ka väiksemad taevakehad võivad kujutada Maale suurt ohtu ning sellise suurusega objekte lendab kosmoses ringi suurel hulgal.
NASA Amesi uurimiskeskuse teadlane David Morrison, kes äsjases uuringus ei osalenud, ütles, et kui Boslough’l on õigus, siis võib Tunguusi meteoriidiga sarnaseid plahvatusi ette tulla kord paari sajandi kohta, mitte kord aastatuhande jooksul, nagu varem arvati. Seega on tema sõnul vaja jälgimissüsteemi, mis suudab kosmosest nii väikeseid objekte üles leida.
Boslough artikkel ilmub ajakirjas International Journal of Impact Engineering.
Seotud lood
On aasta 1908. Kell on 7 hommikul. Vanavara
kaubapunkti verandal istub mees, kes ei oska kuidagi aimata, et mõne hetke
pärast paisatakse ta pikali ning tal on tunne, et keegi on särgi ta seljas
põlema süüdanud.
Kokkupõrge suure kosmilise objektiga võib
pühkida inimtsivilisatsiooni samamoodi kaduvikku nagu miljonite aastate eest
kadusid dinosaurused. Mida teevad teadlased selleks, et Maale ohtlikke taevakehi
avastada ning neid kokkupõrkekursilt kõrvale juhtida?
Dinosauruste väljasuremise üheks
tõenäoliseks süüdlaseks peetakse 65 miljoni aasta tagust meteoriidiplahvatust.
Mis juhtuks aga Eestis, kui kilomeetrise läbimõõduga asteroid kukuks otse
Tallinna kesklinna?
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele