Servereid vähemaks?!

Halduskulud vähenesid projekti käigus umbes pool miljonit krooni aastas, voolukulud ligikaudu kümme protsenti. Talvik avaldas usku, et pärast lõpplikku kolimist on võimalik veelgi rohkem kokku hoida.

Elisa ei eelista Talviku sõnul ühtegi partnerit teistele, kuid HP pakkus selle projekti raames Elisa vajadustele vastava otstarbeka lahenduse.

Personali arvel kokkuhoidu ei tekkinud. "Vähenes olemasolevate inimeste rumal ringijooksmine ning tulekahjude kustutamine," selgitas Talvik.

Olemasolev tööjõud saab tema arvates nüüd keskenduda sisuliste probleemide ja sisulise arengu planeerimisele. Kokkuvõttes saavad inimesed teha oma tööd, mis annab ettevõttele oluliselt rohkem väärtust kui arvutihooldus.

Rakenduste virtuaalses serveris tööle panemiseks oli Talviku sõnul mitu põhjust. Virtualiseeriti rakendused, mis ressursse ei kuluta, aga peavad olemas olema. Samuti ei saanud pärisserverit vanad rakendused, mille all enam füüsilist riistvara leida ei olnud, või rakendused, mis pidid olema kiirelt ja täies mahus taastatavad.

Talviku sõnul paranes jõudlus pärast virtualiseerimist mitu korda. Kui näiteks endisest 500 MHz serverist sai kolitud 3G Hz VMware'i farmi koos võimsa salvestuslahendusega, oli tulemus mitu korda kiirem.

Rakendusi on Elisas Talviku sõnul seinast seina - alates tavalisest firma kontoritöö ülalpidamiseks vajalikust (e-post, failiserverid, raamatupidamine) ning lõpetades mobiilifirma väga spetsiifiliste rakendustega klientidele teenuste osutamiseks.

IBMi tootejuht Jüri Joonsaar selgitas, et varem saadi protsessoritele jõudlust juurde nende taktsagedust tõstes, kuid seal tuli piir ette. Näiteks Inteli ühetuumalistel oli kõige kõrgem takt 3,8 GHz. "Kui takti enam tõsta pole võimalik, siis päästab tuumade lisamine. Nii ongi ilmunud kahe- ja neljatuumalised protsessorid ning kaheksatuumaliste tulek pole kaugel," rääkis ta.