Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul ei saa me palju mõjutada Venemaa tehtud otsuseid ja eestlased peaksid uutele kaupade avatud olema. „Kui naftatransiidist saab konteinervedu, on parem, sest naftatransiit on keskkonnaohtlik ja mitte väga tulus,“ lisas ta.
Konteinervedu läbi Eesti on kasvanud. Samas Muuga CT nõukogu esimehe Sergei Artjomovi sõnul on ka nende äri kannatanud. „Ma ei saa aru, miks valitsus on nii optimistlik, kui pool aastat tagasi olime me paremas seisus,“ lisas ta.
Enamik Eesti majandusanalüütikuid arvab, et tegu on ajutise tagasilöögiga, kuid ajastus oli vilets. Ohtu, et kiirelt kasvav Eesti majandus kukub kokku, on lisanud ülemaailme krediidikriis.
Hansapanga vanemökonomisti Maris Lauri sõnul on naftatransiidi probleemid nõrgestanud ka muid Eesti ettevõtteid ja investeeringud Eestisse.
„Me näeme, et kolmandal kvartalil on investeeringute maht vähenenud ja see mõjutab kindlasti ka neljanda kvartali tulemusi ja võib-olla isagi ka 2008. aasta esimest kvartalit,“ lisas ta.
Lauri sõnul ei ole probleemid Venemaaga Eestile midagi uut ja märgid näitavad, et hullem on möödas. „Paari kuu tagused sündmused on vaid üks põhjustest, miks ärimoraal kukkus,“ ütles Lauri.
„Kuid pessimism ei süvene ja ettevõtjad on tegudele asunud. Ma loodan, et kevadel ja suvel tärkavad uued ideed ja investeeringud kasvavad taas,“ sõnas ökonomist.
Seotud lood
USA naftavarude kasv ja viie maailma mõjuka
keskpanga otsus süstida valuutaturgudele raha juurde lennutas eile New Yorgi
kaubabörsil naftabarreli hinna üles 94,39 dollarini ehk 4,9 protsendi võrra.
Toodang on esmakordselt üle 2003.a. USA
invasioonile eelnenud taseme, teatas Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA)
raport ja peab selle aluseks eelkõige paranenud julgeolekuolukorda riigis.
Hansapank külmutas välisministeeriumi
ja finantsinspektsiooni korraldusel Valgevene naftafirma Belneftehim Baltic
OÜ arvelduskontod.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.