- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,46%7 363,91
- DOW 30−0,1%51 659,33
- Nasdaq −2,14%25 605,55
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,75
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,46%7 363,91
- DOW 30−0,1%51 659,33
- Nasdaq −2,14%25 605,55
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äripäev: väärtpaberitehingutelt teenitav kasum täielikult maksuvabaks!
Lühiajaline kaotus on riigi jaoks tühine, kuid pikas perspektiivis võidab inimene - ja seega võidab lõppkokkuvõttes ka riik, kirjutab Äripäeva arvamus- ja börsitoimetuse juht Raivo Sormunen tänase Äripäeva arvamusküljel.
Eesti riik on teeninud väärtpaberitulude maksustamise pealt keskmiselt 200-300 miljonit krooni aastas. See on kõigest veerand protsenti riigi aastaeelarvest.
Kõige lihtsam oleks inimesi säästmise juurde tuua, kui väärtpaberitehingutelt saadav tulu oleks täielikult maksuvaba. Nii nagu see on Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, Belgias, Bulgaarias ja veel paljudes teistes riikides.
Väikeinvestori elu ei muutu lihtsamaks ja pikaajalise säästmise propageerimine pole riigi jaoks isegi mitte sekundaarne probleem. Need olid mu kõige viisakamad mõtted, kui ma olin tutvunud rahandusministeeriumi ette valmistatud uue tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga.
Eraisikute väärtpaberiinvesteeringutest teenitud kasumi maksustamine jätkub ja pakutud investeerimiskontode süsteem jätab endiselt paremad võimalused suurema rahakotiga ettevõtlikele inimestele, kes teevad väärtpaberitehinguid oma firmade kontode alt.
Eraisikute ja juriidiliste isikute ebavõrdne kohtlemine tõusis päevakorda 2005. aasta kevadel, mil Swedbank Hansapanga väikeaktsionäridelt aktsiaid kokku ostis.
Panga eraisikust investorid teenisid ligi kaks miljardit krooni kasumit, mille pealt aastapäevad tagasi veerand maksuametile loovutati. Samal ajal liigutasid paljud suurinvestorid (sh mitmed Hansapanga asutajad) aktsiaid enne müügitehingut tegemist firmade kontodele, et lükata tulumaks määramata ajaks edasi.
Tarbimishullust põdevas Eestis peab kõikide võimalike vahenditega säästmist ja investeerimist soosima. Kui juba praegu tuleb iga pensionäri kohta Eestis kõigest 1,8 tööealist elanikku, siis demograafilised prognoosid (sh nt ÜRO, USA rahvaloendusteenistuse raportid) näitavad, et olukord läheb kõvasti hullemaks. Eestlaste rahvaarvuks on 2050. aastaks prognoositud alla miljoni ning elanikkonna keskmine vanus rühib kiirelt ülespoole. Tulevaste pensionäride rahulolu sõltub tugevalt sellest, kuivõrd palju on elu jooksul suudetud vara kõrvale panna.
Tarbimisühiskonnast on inimesi väga raske välja kiskuda. Eestlane ei saa ju naabrimehest nigelamat autot, maja ja reise lubada. Sestap peab valitsus olema säästmise propageerimisel võimalikult radikaalne.
Reformierakonna eestvedamisel loodud investeerimiskontode süsteem on rabe iga nurga alt.
Esiteks ei päästa see erainvestoreid väärtpaberite pealt teenitud kasu maksustamisest.
Hetkel kuum
Kasumit ei maksustata küll kohe. Tulumaksukohustus lükatakse niivõrd kaugele, mil teenitud kasum investeerimiskontolt välja võetakse. Väike pluss on siis see, et lühiajalises perspektiivis tulumaksumäär alaneb (18 protsendini 2018. aastaks)
Kuid loomulikult ei luba sulle keegi, et selline tulumaks kehtib ka siis, kui sa kunagi oma investeeritud kasumit tarbima hakkad.
Loodav investeerimiskonto süsteem muudab raha säästmise tüki jagu keerulisemaks ja paljude investorite jaoks ka ebasoodsamaks.
Investor saab investeerimiskontole osta vaid ELi riikide (lisaks kolm EFTA riiki) väärtpabereid. Microsofti ja Gazpromi aktsiate jaoks võta teine konto ja ära unusta makse maksta. Ära unista Tallinna börsi alternatiivturule investeerimisest ning sa ei pea teadma, et optsioonidega on võimalik riske maandada. Olgu. Sa võid selliseid tehinguid teha, kuid tulumaksust sa ei pääse.
Samuti tuleb olla valvas investeerimishoiuste sõlmisel. Ka neilt teenitav intress läheb investeerimiskontolt väljavõtmisel maksustamisele. Ja arvestada tuleb ka, et investeerimiskontosid võib olla sul vaid üks ja seegi peab olema avatud krediidiasutuses (pangas).
Reeglid on karmid. Riik näitab, milliste piirkondade milliseid väärtpabereid osta. Riik teab täpselt, kus peituvad riskid ja mida keskmine investor soovib.
Seotud lood
Hansapanga endise juhi ja Eesti Arengufondi
nõukogu esimehe Indrek Neivelti sõnul on Eesti maksusüsteem erainvestoreid
diskrimineerinud juba pikka aega.
Endine peaminister Mart Laar rääkis LHV
ajakirjale Investeeri!, et investeerimine on majandusele sama hädatarvilik kui
õli töötavale mootorile.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele