Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart
Laar kirjutas oma blogis, et Balti riigid on tuntava poliitilise surve all ja
erinevatele huvidele mängides on Venemaal Baltikumi üsna kerge lõhestada
ning selle vältimiseks vajame tunduvalt suuremat üksmeelt.
„Sõltuvus Venemaa gaasist ja vajalike ühenduste vähesus Euroopa suunal eeldab meilt senisest suuremat üksmeelt,“ pidas Laar oluliseks.
Tema sõnul ei tohiks unustada, et ida pool võib varsti tarnetega raskusi tekkida, kuna vajalikud investeeringud uutesse maardlatesse ja infrastruktuuri on jäetud tegemata. „Balti riigid peavad tõhustama koostööd juhtimaks oma Euroopa partnerite tähelepanu sellele, et Euroopa Liit ei tohi hüljata euroopalikke väärtusi, vaba turgu ja õigusriiki esindavat energiaharta lepet. Konkreetselt tähendab see Euroopa ja Vene koostöö sõltuvusse seadmist energiaharta ratifitseerimisest Venemaa poolt,“ kirjutas Mart Laar.
Erakonna esimehe sõnul nõustus Venemaa vabatahtlikult energiahartale alla kirjutades selle tingimustega, millest nüüd kinni tuleks pidada. Laari arvates on energiaharta parem isegi Nord Streamist, kuna harta võimaldab gaasi õigeaegset ja mõistliku hinnaga Euroopasse tarnimist ja ühtlasi vähendab Baltimaade sõltuvust Venemaast. „Samuti toetab energiaharta avatud energiaturge, mida saab kasutada Gazpromi monopoli haarde vähendamiseks nii Venemaal kui Euroopas,“ kirjutas Laar.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Laar ütles blogis, et Euroopa Liit ei tohiks kindlasti harta nõuetest taganeda või neid lõdvendada ning Balti riikide endi huvides on sellel teemal koordineeritult tegutseda ja ühiselt sõna võtta.
Seotud lood
Lissabonis toimunud BusinessEurope
kohtumisel arutasid Euroopa tööandjate keskorganisatsioonide presidendid koostöö
võimalikkuse üle Venemaaga, positiivsete suhete varjus võiks paraneda ka Eesti
suhted idanaabriga.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.