Lissabonis toimunud BusinessEurope
kohtumisel arutasid Euroopa tööandjate keskorganisatsioonide presidendid koostöö
võimalikkuse üle Venemaaga, positiivsete suhete varjus võiks paraneda ka Eesti
suhted idanaabriga.
Eestit esindasid BusinessEurope’i koosolekul volikogu esimees Enn Veskimägi ja juhataja Tarmo Kriis.
„Arusaadavalt on Venemaal tõsine huvi, et investeeringud Euroopa Liidust üha suureneksid ning nende püüdlusi toetavad aktiivselt nõnda öelda vana Euroopa töösturid. Ühiselt lepiti kokku, et Venemaa tööstureid ühendava organisatsiooni juhtidega kohtutakse veebruari teises pooles Brüsselis,“ kommenteeris arutelu Enn Veskimägi.
Kriisi sõnul oleks meeldiv, kui positiivsete suhete varjus paraneks ka Eesti suhted Venemaaga. „Üldises plaanis on tervitatav, kui ettevõtlussuhted Venemaaga põhineksid seadustel ja partnerlusel. Ei ole normaalne, et ühtedel on eelised seoses paremale poliitilisele läbisaamisele,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küll on Lääne- ja Ida-Euroopa ettevõtjad Venemaaga suhtlemisel kergelt erimeelel. Suuriigid, eriti Saksamaa on eriti huvitatud ettevõtlusest Venemaal. Bulgaaria ja ülejäänud ida on skeptilisem. „Oleks normaalne, kui Euroopat võetakse ühe tervikuna,“ lisas ta.
Ettevõtjad on siiski skeptilised ja ootavad Venemaa presidendivalimise tulemusi.
„Teise olulise teemana oli arutluse all kliimasoojenemine ning CO2 emissioonide piiramine ning selles küsimuses näitasid kõrget initsiatiivi üles eelkõige Briti töösturid, kes on CO2 emissioonide piiramise tõstnud väga kõrgele oma agendas. Kliima soojenemise vastasele võitlusele on ettevõtjate hulgas Euroopas väga kõrge toetus ning ettevõtjad püüavad olla nii proaktiivsed, kui või vähegi võimalik,“ lisas Veskimägi.
Seotud lood
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart
Laar kirjutas oma blogis, et Balti riigid on tuntava poliitilise surve all ja
erinevatele huvidele mängides on Venemaal Baltikumi üsna kerge lõhestada
ning selle vältimiseks vajame tunduvalt suuremat üksmeelt.
Moskva keskpanga andmetel on venelased
hakanud eelistama dollaritele eurosid ja neid suures kogus ka vahetama
hakanud.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.