Läti seim võttis eile kolmandal ja viimasel
lugemisel vastu karistusseadustiku parandused, mille kohaselt võidakse valeinfo
levitamise eest riigi finantssüsteemi kohta määrata kuni kuue aasta pikkune
vanglakaristus.
Nende paranduste sisseviimise karistusseadustikku tingis massiline kuulujuttude levitamine lati devalveerimise kohta selle aasta algul. Karistusseadustiku parandustega muudeti teadvalt ebaõigete andmete levitamine riigi finantssüsteemi kohta kriminaalkorras karistatavaks, vahendas ETV24 LETAt.
Teadvalt valeinformatsiooni levitamist suulises, kirjalikus või muus vormis karistatakse kuni kaheaastase vabadusekaotuse, kohustusliku töö või rahatrahviga kuni 80 miinimumpalga ulatuses. Sama tegevuse eest, kui seda on tehtud korduvalt või grupiviisiliselt eelneval kokkuleppel võib karistada kuni nelja-aastase vangistuse, aresti, kohustusliku töö või rahatrahviga kuni 100 miinimumpalga ulatuses.
Kui valeinfot levitatakse omakasupüüdlikel eesmärkidel, võidakse levitajale mõista kuni kuue aasta pikkune vanglakaristus ning tema vara konfiskeerida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula
ütles, et krooni devalveerimine ei saa juhtuda täna-homme.
Äripäeva seminaril "Eesti krooni
devalveerimine - müüt või tegelikkus?" rääkisid eksperdid krooni devalveerimise
teemadel.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.