Läti seim võttis eile kolmandal ja viimasel
lugemisel vastu karistusseadustiku parandused, mille kohaselt võidakse valeinfo
levitamise eest riigi finantssüsteemi kohta määrata kuni kuue aasta pikkune
vanglakaristus.
Nende paranduste sisseviimise karistusseadustikku tingis massiline kuulujuttude levitamine lati devalveerimise kohta selle aasta algul. Karistusseadustiku parandustega muudeti teadvalt ebaõigete andmete levitamine riigi finantssüsteemi kohta kriminaalkorras karistatavaks, vahendas ETV24 LETAt.
Teadvalt valeinformatsiooni levitamist suulises, kirjalikus või muus vormis karistatakse kuni kaheaastase vabadusekaotuse, kohustusliku töö või rahatrahviga kuni 80 miinimumpalga ulatuses. Sama tegevuse eest, kui seda on tehtud korduvalt või grupiviisiliselt eelneval kokkuleppel võib karistada kuni nelja-aastase vangistuse, aresti, kohustusliku töö või rahatrahviga kuni 100 miinimumpalga ulatuses.
Kui valeinfot levitatakse omakasupüüdlikel eesmärkidel, võidakse levitajale mõista kuni kuue aasta pikkune vanglakaristus ning tema vara konfiskeerida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula
ütles, et krooni devalveerimine ei saa juhtuda täna-homme.
Äripäeva seminaril "Eesti krooni
devalveerimine - müüt või tegelikkus?" rääkisid eksperdid krooni devalveerimise
teemadel.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.