Riigikogu kinnitas eile enneolematult
võimsalt kosunud ja 100 miljardi krooni piirile läheneva 2008. aasta
riigieelarve olukorras, kus mitte keegi ei tea täpselt, mis juhtub tuleval
aastal Eesti majanduse ja rahandusega.
Üle pikkade aastate sai Eesti uue eelarve majanduse jahtumise tingimustes. Oma suve lõpu optimismist taganes novembri lõpus ka rahandusministeerium, vähendades majanduskasvu prognoosi 7,3 protsendilt 5,2 protsendile ja kasvatades eeldatavat inflatsiooni 7,4 protsendilt 8,5 protsendile, kirjutas Postimees.
Nende arvude ümbermängimine ei mõjutanud aga eelarve mahtu, mis on tervelt neljandiku võrra tänavusest suurem, riigi kavandatavad tulud on 96,3 miljardit krooni ja kulud 93,6 miljardit krooni.
Rahandusminister Ivari Padari kinnitusel on tegu ettenägeliku dokumendiga, mis on valmis reageerima nii maailmas toimuvale kui ka ootamatutele väljakutsetele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Selge, et majandus kohaneb ja kohandub, aga ma ei taha lage ka väga mustaks värvida,» rääkis Padar. «Erinevate riskidega on arvestatud. Eesti ajaloo suurim prognoositav ülejääk annab puhvri ka ebameeldivate stsenaariumide käivitamiseks,» tõi minister välja eelarvesse kirjutatud 2,7 miljardi kroonise ülejäägi.
Seotud lood
Riigikogu kiitis täna heaks 2008. aasta
riigieelarve, mille tulude maht on ligikaudu 96,3 miljardit krooni ja kulude
maht 93,6 miljardit krooni, teatas rahandusministeerium.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.