Riigikogu kiitis täna heaks 2008. aasta
riigieelarve, mille tulude maht on ligikaudu 96,3 miljardit krooni ja kulude
maht 93,6 miljardit krooni, teatas rahandusministeerium.
„Riigikogu ei teinud riigieelarves menetlemise käigus väga suuri muudatusi, see tähendab suurt toetust valitsuse senistele eelarvepoliitilistele otsustele ning 2008. aastaks koostatud tulevikkuvaatavale eelarvele,” ütles rahandusminister Ivari Padar.
„Järgmise aasta eelarve on planeeritud senistest eelarvetest suurima ülejäägiga, mis aitab vajadusel maandada ka hinnatõusust ja sisetarbimisest tulenevaid riske.” Minister lisas, et heaks kiidetud eelarve järgi on 2008. aasta valitsussektori eelarve ülejäägiks 1,3 protsenti SKPst ehk 3,6 miljardit krooni. „See on teine ülejäägiga planeeritud eelarve Eesti ajaloos,” tähendas Padar.2008. aasta eelarve prioriteedid on hariduse edendamine, sotsiaaltoetuste tõstmine, sisejulgeoleku suurendamine ning infrastruktuuri arendamine. „Lihtsustatult öeldes lähtub 2008. aasta eelarve põhimõttest, et inimesed saaksid korralikku haridust, sissetulekut ja arstiabi ning tunneksid ennast Eestis turvaliselt ja kindlalt,” ütles minister.Kõige enam panustab järgmise aasta eelarve inimeste sotsiaalse kindlustunde suurendamisse. See tähendab keskmise pensioni kasvu enam kui 20 protsendi võrra, suuremas mahus peretoetusi ning vanemahüvitise perioodi pikenemist.„Lisaks mitmetele toetustele oleme 2008. aasta eelarvet planeerides mõelnud ka seni alarahastatud valdkondade töötajate palgatõusule. On selge, et heal tasemel ja mitmekülgse hariduse andmiseks on vaja palgalisa õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele, suunata raha kutseõppe ning kõrghariduse edendamiseks,” sõnas Ivari Padar.”Alamakstud avaliku sektori töötajate palgatõusud on vajalikud. Kordan veelkord, et majanduskasv peab väljenduma kõikide eestlaste heaolu tõusus. Me ei saa luua riiki, kus kõik on võrdselt edukad. Küll aga saame luua riigi, kus kõigil on võrdsed võimalused eduks ja täisväärtuslikuks eluks,” lausus minister.
Seotud lood
Endise rahandusministri Aivar
Sõerdi esialgsel hinnangul tuleb selleks, et riigi tulud ja kulud
tänavu aasta arvestuses tasakaalu saada, koostada negatiivne lisaeelarve mahus
5-6 miljardit krooni.
Riigikogu kinnitas eile enneolematult
võimsalt kosunud ja 100 miljardi krooni piirile läheneva 2008. aasta
riigieelarve olukorras, kus mitte keegi ei tea täpselt, mis juhtub tuleval
aastal Eesti majanduse ja rahandusega.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe
Vilja Savisaare sõnul pettis peaminister Andrus Ansip riigikogu, esitades
sellele kinnitamiseks defitsiidis oleva ning tasakaalust väljas eelarve,
kirjutas ETV24.
Eestimaa Rahvaliidu kohaliku omavalitsuse
toimkond toetab Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) 2009. aasta eelarve
ettepanekuid ning tõdes, et valitsus on sisuliselt loobunud
regionaalpoliitikast, teatas Eestimaa Rahvaliidu peasekretär.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.