BaltCap’i partner ja Soome Sitra Management’i tegevdirektoril Matts Anderssonil on hea meel koostööd jätkata. „1994-1995. aastal kui esimene fond algas polnud erakapitali palju. Olime pioneerid. Täna on erakapitaliturg on professionaalsem,“ ütles ta.
Saks nõustus, et kauboikapitalism on läbi, valitsust austakse ja ettevõtteid osatakse juhtida.
Majanduse jahtumine riskikapitaliste ei heiduta. Anderssoni sõnul liigub riskikapital majandustsükliga vastassuunas: „Madalseisus on parem investeerida, kuna ettevõtte saab odavamalt ja investeeringud väiksemad ja saab lahkuda majanduse kõrgseisul. Hea investor vaatab ka seda, kuid loodame, et suudame opereerida kõigis tsükli osades.“
Saksa sõnul käivad läbirääkimised kümnekonna ettevõttega, kuhu uus fond võiks investeerida. „Ei tahaks enne avaldada, kuhu investeerida plaanime, kui asi on tehtud,“ jäi ta salapäraseks.
„Baltikumis on 100 000 tegutsevat ettevõtet. 2005. aasta aruannete tuginedes on üle viie miljoni euro suurusega ettevõtteid 3000. Jätame kõrvale suured ja kinnisvaraga tegelevad ettevõtted ehk meie nõudmistele vastab umbes 1500 ettevõtet. Aastas me saame 100 pakkumist investeerimiseks, pooli vaatame lähemalt, veerandit analüüsime ja kümnendikuga jõuame läbirääkimisteni. 3-5 ettevõttese investeerime,“ selgitas Saks protsessi.
„Paljud küsivad, mis te ei spetsialiseeru nanotehnoloogia ettevõtetesse investeerimisele, kahjuks on nanotehnoloogia meie majandusest nanoosa,“ põhjendas Saks, miks uus fond investeerib igale poole, välja arvatud kinnisvara.
Seotud lood
Evli Securitiese partner Tiiu Pedaja rääkis
täna Gaselli kongressil sellest, mille järgi riskikapitalistid investeeringuteks
projekte valivad, ja märkis, et oluline küsimus on sellest väljumine.
Riskikapitalifirma BaltCap asutas uue
kasvukapitalile ja väljaostudele suunatud riskikapitalifondi, teatas firma.
Aasta esimeses kinnisvararubriigis tehtud
ennustus magalate kiirest hinnalangusest ei täitunud, küll aga läks täkke
prognoos, et uute projektide vastu kaob huvi.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.