- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−0,74%7 417,16
- DOW 300,08%51 754,5
- Nasdaq −1,14%25 868,77
- FTSE 1000,14%10 452,39
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,79
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−0,74%7 417,16
- DOW 300,08%51 754,5
- Nasdaq −1,14%25 868,77
- FTSE 1000,14%10 452,39
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: ehitusettevõtete tegevust takistab inseneride puudus
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tellitud
uuringust selgus, et ehitusspetsialistidest takistab ehitusettevõtete tegevust
kõige enam inseneride puudus, viimase märkis uuringu aluseks olnud
küsitluses ära ligikaudu 40% insenere kasutavatest ettevõtetest.
"Uuringust võiks esile tõsta ühe olulise ja samas murettekitava fakti: ehitussektoris hõivatud töötajatest ei oma erialast haridust ligikaudu 38% . See kinnitab veelkord üha suurenevat vajadust koolituste järele ja näitab ehituserialade riiklike õppekohtade arvu ebapiisavust nii kõrghariduse kui ka kutsehariduse valdkonnas,“ ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.
Statistikaameti andmetel oli 2004. aastal Eestis 2400 ehitusettevõtet 34000 töötajaga, 2006. aastal aga juba 3200 ehitusettevõtet 42000 töötajaga. Kirjeldatud arengud tekitasid uuringu andmetel olukorra, kus ehitusfirmad olid tõsistes raskustes kvalifitseeritud tööjõu leidmisel.
2006. aasta septembris 70% ettevõtetest ja 2007. aasta septembris 42% ehitusettevõtete tippjuhtidest, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on kõige olulisem ettevõtte tegevust piirav tegur, märkis ära statistikaamet.
Uuringust selgus, et valdav osa ettevõtetest ootab lähiaastatel töötajate arvu kasvu või püsimist samal tasemel. Keskmiselt prognoosivad ettevõtted ehitusspetsialistide arvu kasvu 5 aasta pärast praegusega võrreldes ligi 10%. Suurimat kasvu oodatakse müürseppade, betoonkonstruktsioonide ehitajate, keevitajate ja ehitusinseneride osas.
Kõige kõrgemat palka (18 100 – 19 800 krooni) pakutakse kooli lõpetanud ehitusinseneridele. Mõnevõrra madalam keskmine palk on betoonkonstruktsioonide ehitajatel ja ehitusplekkseppadel (15 600 – 16 500 krooni), ülejäänud ehituserialade spetsialistide keskmine töötasu jääb vahemikku 12 600 – 14 300 krooni.
Eesti koolitussüsteemi kõige suuremate probleemidena näevad ehitusettevõtted koolilõpetajate nõrka praktilist ettevalmistust ning riikliku koolitustellimuse mittevastavust ehitusturu vajadustele.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) on vabatahtlikult ühinenud ehitusettevõtjaid ühendav mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust ehitustegevuse majanduspoliitilistes küsimustes ja suhetes töövõtjatega ning nende organisatsioonidega. EEEL-il on 123 liiget.
Seotud lood
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Tarmo Lige ütles, et suurimat kasvu ehituses on oodata kolmandas kvartalis.
Leedus tõusid novembris, võrreldes
oktoobriga, ehituskulud 1,4 protsendi võrra.
Statistikaameti andmetel suurenes
ettevõtete müügitulu 2006. aastal varasema aastaga võrreldes 19%. Müügitulu
kasv jätkus kahe eelnenud aastaga samas tempos, kuid kasumikasv oli 2006. aastal
viimaste aastate kiireim.
Alles hiljuti läksid hulgakesi kõik, kes
natukenegi ehitusest jagasid, tööle Tallinna ja Tartu ehitusobjektidele või
koguni Venemaale või Soome. Praegu on olukord muutunud ning ehitusbuumi raugedes
on ehitajad uusi ameteid omandama hakanud, kusjuures paljud neist lähevad
kaevandusse tööle.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele