Lipstok: laenamine ei ole paha

„Ei tohiks võtta seisukohta, et laenamine on paha. Kindlasti mitte! Laenamine on meid siiani viinud,“ kommenteeris Lipstok Eestis valitsevat laenuhirmu.

Lipstoki sõnul on väga oluline rääkida, et Eesti finantssektor on väga tugev ja kiire kasvu periood ei ole pankade tugevust vähendanud. Eesti Pank prognoosib, et majanduskasvu aeglustudes on oodata kiire laenukasvu ajal kuhjunud krediidiriski senisest suuremat realiseerumist.

Lipstoki kinnitusel võib halbade laenude osakaal pankade laenuportfellis seetõttu natuke suureneda, mis aga on majanduse aeglustamise juures normaalne protsess. Laenuportfellide tugevusanalüüs näitab selgelt Eesti Panga prognooside paikapidavust, mis pakkusid, et halbade laenude osakaal kasvab 1,3 protsendini. Lipstoki sõnul on aga pankadel võimalike riskide maandamiseks piisavalt kapitali- ja likviidsuspuhvreid.

„Laenamine ei tohi kuhugi kaduda,“ rääkis Lipstok ning lisas „Aga laenamine peab olema mõistlik. Eesti Panga kinnitusel on kõrge võlakoormusega kõige enam ohustatud kinnisvarasektor, mille tõttu võivad kõige enam raskustesse sattuda just kinnisvaraarendajad ja ehitajad, kes on võtnud suuri riske ja kelle omaosalus ettevõttes on väike.

Ka võib märgata ettevõtetele väljastatud laenude puhul oodatud nihet kinnisvarasektorilt teistele sektoritele ning pankadevaheline konkurents heade projektide rahastamisel toetab madalate intressimarginaalide püsimist.

Kuna nõudlus eluasemeturul kahanes, aeglustus 2007. aasta kevadsuvel majapidamistele väljastatavate uute eluasemelaenude mahu kasv. Teisalt majapidamiste muude laenude kasv on püsinud küll hoogne ning aeglustamist täheldati alles kolmandas kvartalis.

Majapidamiste muude laenude maht on kasvanud 11 protsendini SKP-st, kuid teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes pole see näitaja silmapaistvalt kõrge. Majapidamiste finantstugevus on rahuldav võideldes ühelt poolt inflatsiooni kasvatatud intressimäärade tõusuga ja teisalt saades tuge tööturu mõõdukalt heast seisust.