Suurbritannias Miltone Keynesis asuva Open University teadlane Mahesh Anand võttis koos Jaapani teadlastega vaatluse alla 1999. aastal Aafrikast Botswanast Kalahari kõrbest leitud meteoriit Kalahari 009. See on suurim Kuult pärit meteoriit, mis Maalt leitud. Kivimürakas kaalub 13,5 kilo ning arvatavasti lõi selle Kuu pinna küljest lahti mõni Kuuga kokkupõrganud meteoriit.
Selleks, et Kuul saaksid alata vulkaanilised protsessid, pidi taevakeha väliskoor jahtuma ning sisemuses pidi tekkima vahevöö ning tuum. Millal see täpselt juhtus, on raskesti dateeritav.
Anand tegi koostööd Jaapanis Hiroshimas töötava Kentaro Teradaga, kes fosfaatide abil dateerisid meteoriit Kalahari 009 vanuse. Kivim on kindlasti pärit Kuult, sest sisaldab seda tüüpi hapnikuaatomeid, mida leidub kuukivimites.
Meteoriidis leiduvate fosfaatide vanus ongi kivimi vanus, ütles Anand.
Tema sõnul näitas nende analüüs, et Kuu peal käis kõik palju kiiremas tempos ning varem kui seni oli arvatud.
Mida see teadmine meile annab? „See aitab meil paremini mõista, kuidas Päikesesüsteem tekkis, „ ütles oma tööd esitlenud Anand.
Kuu on taas huviorbiidis. Hiina, Jaapan ning Euroopa riigid on saatnud Kuu uurimiseks välja kosmoseaparaate, India on järgmine riik, mis lennutab oma kosmoseseadmeid Kuud avastama. Inimene peaks taas Kuu pinnale astuma 2020. aastal
Kuu on Maale lähim paik, kust on võimalik leida nii vanu kivimeid, sest Maa peal pole neid alles. Teadlaste arvates võib Kuult leida meteoriite, mis on pärit väga varases arengujärgus Maalt.
Seotud lood
Eile hakkas Lõuna-Tšiilis, Conguillio
Rahvuspargis purskama Llaima vulkaan. Piirkonnast on evakueeritud sadu inimesi.
Vulkaan asub Araucania maakonnas, 82 km kaugusel lähimast linnast Temuco.
Maa kaaslane Kuu moodustus teadlaste
arvates Maa ja umbes Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrke tulemusel Maa väga
varases arengustaadiumis. Kuid uue, ajakirjas Nature avaldatud uurimuse kohaselt
toimus see seniarvatust hiljem ning protsess ise erines detailides oluliselt
seni ettekujutatust.
Otsingumootorite turuliider Google pani
välja 30 miljonit dollari (337 miljoni krooni) suuruse preemia neile, kes
suudavad esimestena Kuul maanduda.
Kui praegu vaevab paljusid vaid üks mõte -
"Mul on tööst kõrini, saaks ometi puhkusele", siis mitte nii kauges tulevikus
asuvad mõned töökohad sellistes tingimustes, mis panevad töötaja vaimse tervise
tõeliselt proovile.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.