• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,32%68 869,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−1,32%68 869,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,66
PW Partnersi tegevjuht Peeter Võrgu sõnul on aeg sektorist lahkuda siis, kui taksojuhid räägivad börsist ja ostavad kinnisvara.
Võrgu sõnul tuleb järgmine aasta huvitav, sest palgad enam eriti ei tõuse, mistõttu paljudel ettevõtjatel läheb raskeks.
„Inimesed küsivad järgmisel aastal üsna julgelt palka juurde. Aga ettevõtete juhid on juba teadlikud muutunud majandusoludest. Paraku on tavalised inimesed alati need, kes viimasena asjast teada saavad. Kui taksojuhid räägivad börsist ja ostavad kinnisvara, siis on aeg sellest sektorist lahkuda. Üle mitme aasta tuleb kasutusele sõna tööpuudus, aga ainult mõnedes sektorites. Näiteks ehituses, kus juba töötajad küsivad ise tööd,” rääkis Võrk Äripäeva seminaril "Millist palka maksta aastal 2008?".
„Siiani hästimakstud töötajad, kes lahkuvad töökohalt, ei leia enam sama tasu eest tööd. See puudutab spetsialiste, kes ootavad 15-20% palgatõusu. Arvan, et järgmisel aastal see enam nii ei toimi. Tean tippjuhte, kes on nõus 25 000 krooniga ükskõik millise juhi koha vastu võtma, sest nad on aasta otsa tööd otsinud ja pole seda leidnud,” tõi ta välja võimalikke valupunkte töötaja jaoks.
Palka mõjutab eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekord. Inflatsioon ja majanduskasv mõjutab palka pigem kaudselt, kui rääkida just tavalisest ärist, leidis ettevõtja. "Suurim mõju palkadele on olnud viimastel aastatel see, et meil pole tööjõudu. Järgmisel aastal jõuame tagasi olukorrani, kus saame otsida häid töötajaid. Kui inimesi meil endiselt pole, siis on selge surve palgakasvuks," nentis Võrk.
Võrk tõi välja tegureid, mis võivad tuua uut tööjõudu turule ja vähendada survet palkadele.
„Vene transiidi vähenemine tähendab, et turule tuleb inimesi juurde. Sissetulev turism väheneb, mistõttu võib jällegi vabaneda uut tööjõudu. Ehitusmahtude vähenemine on kõige järsem muutus tööturul: tohutult palju ehitajaid jääb üle. Need inimesed peavad tegema midagi, et teenida raha. Ja nad on suhteliselt ärahellitatud ning peavad leppima uute tingimustega,” rääkis Võrk.
Ettevõtja tõi välja ka kinnisvarasektori, kus jääb üle maaklereid ja muid töötajaid, kes seal tegutsevad. Võrgu sõnul on välisraha huvi Eesti vastu jahe, investorid ootavad. See tähendab, et uusi töökohti ei looda juurde. Tooraine puudus ja kallinemine on valusalt löönud Eesti ettevõtteid, lisas ta. Väga paljudes sektorites on tõsised probleemid, mis on seotud väliste mõjuritega. „Kõik see viib selleni, et surve olukorrale, kus üldse kedagi võtta pole, väheneb,” nentis Võrk.
Mis võiks palgakasvu tõsta? Võrk tõi välja euroraha ja Schengeni alaga liitumise. „Lõpuks jõuab turule uus hulk „euroraha”. Sealt võib tulla palju tööd ja raha juurde, mille eest inimestele palka maksta. Näiteks võib see juhtuda teedeehituses. Schengeniga liitumine avab piirid paremini, mingi mõju sellel on,” pakkus ta välja variante.
Võrgu sõnul teravneb järgmisel aastal konkurents ettevõtjate vahel. „Paljud ettevõtted satuvad olukorda, kus nad ei suuda kasumit teenida. Paljud nõrgemad firmad satuvad raskustesse. Kes on tugev ja ajab asju õigesti, neil muresid ei teki. Tõusnud palgad ei luba enam kasumit teenida. Raskustesse sattunud firmad ilmselt proovivad vabaneda tööjõust. Kui nendega midagi hirmsat ei juhtu, siis palgad ikkagi eriti ei tõuse. Lihtsalt pole võimalik tõsta palka,” selgitas ta oma mõttekäiku.
Kes elavad hästi? „Jätkuvalt on vaja teenindajaid, aga häid teenindajaid. Sellise teenindustasemega me enam elada ei saa, eriti meie kui kliendid. Usun, et teenindajate palk kasvab. Jätkuvalt on vaja insenere. Tehniline proff elab kindlasti hästi ja pikka aega. Ka avalik sektor jätkab oma hüvede kasvatamist,” ütles Võrk.
Võrgu sõnul tõenäoliselt keskmine statistiline palk kasvab, kuigi erasektoris võivad asjad olla teisiti.
„Kui oleme väga head, siis pole hirmu, et meie palk ei kasva. Samas inimesed, kes peavad end heaks, võivad avastada, et nende juhid ei pea neid nii väärtuslikuks. Aga tugevate tippjuhtide, väga heade keskastme juhtide ja spetsialistide palk jätkab tõusu,” ütles ettevõtja.
Võrk märkis, et sellised muutused tööturul on positiivsed, sest kasv ja buum pikaajaliselt ei ole hea. „Ettevõtted hakkavad jälle end arendama. Paremad jäävad ja halvemad kaovad. Teeninduse kvaliteet paraneb. Turule tekib jälle tööjõudu, mis on ettevõtjatele hea. Palgad palju ei tõuse, nii et tuleb väga huvitav aasta,” prognoosis ta.

Seotud lood

Uudised
  • 02.12.08, 12:29
PW Partners ja InterAct Projektid kolisid kokku
Konsultatsioonifirma PW Partners ja projektijuhtimisfirma InterAct Projektid Koolitus kolisid ühe katuse alla Marienthali ärihoone kuuendale korrusele, teatasid ettevõtted.
Uudised
  • 04.12.07, 15:30
Elioni personalijuht: oleme teinud palju vigu
Elioni personalidirektori Irene Metsise sõnul on toimiva palgasüsteemi loomine keeruline ja ka Elion on teinud palju vigu oma palgapoliitikas.
Uudised
  • 05.12.07, 08:50
Eesti töötajate palgatase erineb paiguti mitu korda
Eesti palgatöötaja keskmine brutotulu oli statistikaameti andmetel mullu 9111 krooni kuus, samas teenib vaeseima valla, Piirissaare elanik kolm ja vaeseima linna, Narva elanik 2,5 korda viimsilasest vähem.
Uudised
  • 04.12.07, 16:22
Taube: teenindajate leidmine on muutnud natuke kergemaks
A-Selver ASi juhataja Ain Taube ei julge prognoosida kardinaalseid muutusi järgmisel aastal tööturul.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele