Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger
Wessman ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt või
tegelikkus?", et majandusõitsengu järgset langust „lahendatakse“ tihti
devalveerimisega.
„Devalveerimine on läbikukkumise hind, kui tahad midagi paremaks muuta,“ ütles Wessman. „Baltikumi majandusõitseng pöördus ülekuumenemiseks, majanduskasv on olnud liiga kiire,“ ütles Wessman.
„Krediidikasv kõigis Balti riikides pole olnud jätkusuutlik. Võlgade tase pole veel problemaatiline, kuid selle kasv peab aeglustuma,“ märkis ta.
„Eestis kulutatakse praegu vähem laenantud raha, kui aasta tagasi, seega krediidi aeglustumine on juba alanud,“ ütles Wessman.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Wessman ütles, kui tahame järgi jõuda teistele EL riikidele peab eksport kasvama.
„Võrreldes 1990-ndate algusega, kui Soome sai majandusõitsengust õppetunni, on hetkel Eestis eksport suurem ning pangandussüsteem on stabiilsem,“ rääkis Roger Wessman.
Seotud lood
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
juhataja Ülo Kaasik ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt
või tegelikkus?", et fikseeritud vahetuskurss on Eestile hinnastabiilsuse
saavutamiseks parim rahasüsteem.
Soome-Eesti Kaubanduskoja juhatuse
esimehe Pasi Harttuneni sõnul on viimase kolme kuuga Soome investeeringute
kasv Eestisse peatunud.
Hansapanga Eesti peadirektor Priit Põldoja
ütles Äripäeva seminaril "Eesti krooni devalveerimine - müüt või tegelikkus?",
et välisinvestorid annavad juba aasta aega tõsiseid signaale, millega peame
arvestama.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.