- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,25%942,4
- OMX Tallinn0,07%2 149,18
- OMX Vilnius−0,03%1 506,15
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,24%10 842,46
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,25%942,4
- OMX Tallinn0,07%2 149,18
- OMX Vilnius−0,03%1 506,15
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,24%10 842,46
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootslased petsid narvalasi
Tuletame meelde, et Narva ja Kreenholmi vahel ei ole siiani lahendatud „veeküsimus”. Nimelt on Kreenholm Narva Veele võlgu 20 miljoni krooni. Suvel pöördus Narva Vesi Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtusse, et see kinnitaks võla ja seaks ettevõtte kinnisvarale hüpoteegi summas 20 miljonit krooni.
Septembri alguses toimus Kreenholmi omaniku, Rootsi firma Boras Wäfveri erakorraline aktsionäride nõukogu. Aktsionärid otsustasid müüa kogu Kreenholmile kuuluva kinnisvara 350 miljoni eest iseenda suuromanikele. Selleks augusti lõpus oli asutatud firma Narva Gate OÜ.
Ober Hausi Narva osakonna spetsialisti Viktor Veevo sõnul veel kevadel pakkusid investorid üksikute kinnisvaraobjektide eest paremat hinda, kui müües kõik ühes tükis. Seda fakti kaudselt tõendab seik, et uus omanik vormistas kinnisvarale hüpoteegi poole miljardi krooni ulatuses.
Boras Wäfveri teates seisis, et Kreenholmi müügist saadud raha lubab kustutada võlad. Möödunud aastal jäi firma 72,5 miljoni krooniga kahjumisse.
Kreenholmi Valduse ASi finantsdirektori Aivar Mendersi sõnul on omanikel õigus otsustada, kellele ja mis hinnaga nad oma vara müüvad.
Samas eitab Menders seda, et Kreenholmil on võlgu. „Jah, tekivad jooksvad võlad, kuid oma kohustusi ettevõte täidab,” – teatab Menders ning lisab, et lahendamata on veel ainult probleem ettevõttega Narva Vesi, kuid kinnisvara kiire müük ei ole selle vaidlusega kuidagi seotud.
Tegelikult kiire müügi põhjuse taga on püüe mitte lubada Narva Veel koormata Kreenholmi kinnisvara enda kasuks.
6. novembril otsustas arbitraažikohus, et võla tagamiseks tuleb seada Kreenholmi varale hüpoteek. Seda pidi tegema Viru Ringkonnakohtu kinnisvaraosakond, kuid 9. novembril kohus teatas, et arbitraažikohtu otsust ei ole võimalik täide viia, kuna Kreenholmil ei ole kinnisvara.
Asi on selles, et kaks päeva enne seda müüsid rootslased kinnisvara firmale Narva Gate OÜ ning samas vormistasid ka hüpoteegi summale 540 miljonit krooni. Seega õnnestus rootslastel narvalased üle kavaldada ja jätta nad pika ninaga.
Kuid narvalased ei kavatse alla anda ja jätkavad võitlust. Narva Vesi ASi juhatuse esimehe Aleksei Voronovi sõnul kavatsevad nemad esitada kohtusse hagi arve arestimisest, see aga tähendab ettevõtte võimalikku pankrotti.
Kinnisvara müügi tõsidust kinnitab ka fakt, et 12. novembril Matti Härjaoki oli vabastatud juhatuse esimehe ametikohalt, kuigi temaga sõlmitud leping pidi lõppema alles 2010. aastal. Menders teatas, et see samm oli tingitud lahkarvamustest kinnisvara küsimuses.
Seotud lood
Soome tekstiilifirma Marimekko loobub
Kreenholmilt puuvillaste toodete ostmisest, kuna kahtlustab, et puuvilla
korjamisel Usbekistanis võidakse kasutada lapstööjõudu.
Rootsi tekstiilifirma Borås Wäfveri ja
Kreenholmi suuromanik Mats Gabrielsson kirjutab aripaev.ee-le saadetud
kommentaaris, et Narva linnavõimude tegutsemiste tagajärjel kaovad
maksutulud.
Viru maakohtu reedene otsus arestida
tekstiiliettevõtte Kreenholm kaks arvelduskontot tõi kaasa firma ligi 300
töötaja avansita jäämise.
Üleeile toimus Rootsis Kreenholmi emafirma
Borås Wäfveri AB erakorraline aktsionäride koosolek, millega otsustati müüa
Kreenholm Valdusele kuuluvad hooned.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele