Palju lapsi aitab isal sajani elada

Uurimus põhineb Esimese maailmasõja aegsetel USA sõdurite värbamiskaartidel. "Üllatav on just see, et palju lapsi osutus pikaealisust soodustavaks teguriks – eelnevate uurimuste ning loogika põhjal võiks järeldada vastupidist,” ütles LiveScience’ile uurimuse üks autor, Leonid Gavrilov Chicago ülikoolist.

Eelmisel aastal jõudsid samad uurijad veel ühele üllatavale järeldusele – saja aastaseks on rohkem lootust elada inimestel, kes sündisid enne oma ema kahekümne viiendat eluaastat.

Ameerikas pidid aastatel 1917–1918 peaaegu kõik alla 46-aastased mehed täitma sõjaväe värbamiskaardi, millesse kanti erinevaid füüsilisi ja sotsiaalseid andmeid. Uurimuse autorid otsisid välja 240 1887. aastal sündinud meest, kes elasid vähemalt saja-aastaseks. 171 neist olid täitnud ka värbamiskaardi. Nende andmeid võrreldi juhuslikult valitud samal aastal sündinud, kuid vähem elanud meeste andmetega.

Tulemused olid mõnevõrra üllatavad. Näiteks tõusis mehe tõenäosus elada sajani iga lapsega, kelle ta oli eostanud enne kolmekümnendat eluaastat. 1917. aastal lastetute meestega võrreldes oli ühe kuni kolme laste isadel lootus elada saja aastani 61 protsenti suurem, nelja ja enama laste isadel aga isegi kolm korda suurem.

Varem usuti, et laste arvu ja pika ea vahel võib esineda lõivsuhe – laste kasvatamisele palju energiat kulutanud mehed surevad noorelt. Tundub, et nii see pole. Võib-olla aitavad lapsed pikale elueale kaasa hoolitsusega, mida nad vananevatele vanematele osutavad. Teine võimalus on, et mehed, kellega naised soovivad saada palju lapsi, ongi paremad ja tugevamad ning elavad seetõttu ka kauem.

„Naiste puhul on tulemused kindlasti teistsugused. Me peame leidma värbamiskaartidele sarnase andmestiku, et vastav uurimus läbi viia,” ütles Gavrilov.