Nanotehnoloogide sõnul võimaldab nanotehnoloogia luua üliväikesi masinaid, mis pannakse aatom-aatomi kaupa kokku.
Juba on nanotehnoloogid lisanud ülipeenikesi hõbedaosakesi, millel on bakterivastane toime, habemeajajatele ning toidusäilitusnõudele, aga näiteks ka sokkidele, mis võitlevad jalaseene vastu.
Samaaegselt uuritakse aineosakeste omadusi, mis ilmnevad vaid nanoskaalas. Laboritingimusis on võimalik süsinikuaatomitest kokku panna nanotorukesi, mis on terasest 100 korda tugevamad, kuid samas kuus korda kergemad.
Kuid nanotehnoloogia tulevikuperspektiivid pole siiski tervikuna nii roosilised. Üliväikesed osakesed võivad olla inimese tervisele kahjulikud ning teadlaste sõnul võib nende efektide tundmaõppimine võtta aastaid. Nanoosakesed suudavad lipsata märkamatult läbi rakumembraani ning kanda DNA järjestuste vahele võõrkehi.
Seni pole nende mõjude kohta olemas pikaajalisi uuringuid, kuid üliväikesi nanoosakesi allaneelanud kalade puhul on märgatud ajuvähi juhtude sagenemist. Rottidel, kes on hinganud sisse süsiniku nanotorukesi, on täheldatud samasuguseid probleeme nagu tekitab asbest.
„Pole põhjust arvata, et kõik need asjad on ohutud,” ütles keskkonnakaitserühmituse Enviromental Defense juures töötav terviseteadlane John Balbus.
USA on alates 2001. aastast riiklikult kolmekordistanud nanotehnoloogia uuringutesse investeeritavat raha, kuid keskkonnakaitsjad on mures, et regulatsioonid ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada.
„Valitsus peaks panustama rohkem tervise- ohutuse- ja keskkonnauuringutesse, et saaks kindlaks teha, kas nanotehnoloogia abil loodud tooted on ohutud,” ütles keskkonnakampaaniaid tegeva rühmituse esindaja Ian Illuminato.
USA toidu- ja ravimiamet teatad juulis, et nanotehnolooga abil toodetud ravimid ja kosmeetika ei vaja erimärgistust, sest puuduvad teaduslikud tõendid, et need kujutaksid endas suuri riske inimeste tervisele.
Seotud lood
Väga väikeste objektidega tegelev
nanotehnoloogia seostub paljuski ulmega, kuna põhineb kuuldustel põnevatest
tulevikurakendustest.
Bakteritest moodustatud üliväikeste
magnetite abil on võimalik hävitada vähkkasvajaid, väidavad Suurbritannia
Edinburghi ülikooli teadlased.
Nanomeetri suurused kullaosakesed koos
hargnevate polümeeridega suudavad kasvajaid rünnata mitmel eri moel, tehes
vähiravi efektiivsemaks kui kunagi varem.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.