Riigikogu liige Eiki Nestor ütles
aripaev.ee-le, et Inglismaal koostatud pensionitoetuste uurimuse kohaselt Eesti
4. koht tabeli lõpuviisikus on täiesti reaalne ning on tihedalt seotud meie
demograafilise olukorraga.
„Pensionitase sõltub kahest olulisest tegurist – esiteks maksutasemest ning teiseks tööealiste ja pensioniealiste isikute vahekorrast. Esimese suhtes oleme poole peal, kuid teisega oleme viimased. Meil on 1,5 tööealist inimest pensioniealise kohta. Näiteks Saksamaal on see suhe 2,5, kus pole suuri sündimuse tagasilööke,“ rääkis Nestor.
„Eestis tõuseks sündimus, kui tööealised inimesed ei lahkuks ja noortel inimestel oleks lihtne töö- ja pereelu ning lapsel oleks lasteaia koht olemas, kui ema soovib tagasi tööle minna,“ ütles Eiki Nestor.
„Mehaaniline tööjõu sissetoomine ei aita samuti, kuna esiteks peaks töökohti looma. Pensionisüsteemi jaoks on see ajutine lahendus, kuna tööealised, kes tulevad on 20-30 aastased ning 30-40 aasta pärast lähevad nad pensionile. Demograafiliselt lükkab see probleemi lahenduse edasi,“ rääkis Nestor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Sotsiaalmaksu tõstmist ma ei toeta, kuna see on kahe otsaga asi – see on sõltuv töötasust,“ ütles riigikogu liige. „Ma ei tõstaks sotsiaalmaksuprotsenti, kuna võib tulla tagasilööke,“ lisas Nestor.
„Kogumispensioni suhtes on olukord muutunud vabatahtlike kogumise näol. Neid on kaks korda rohkem kui lootsime ja loodetavasti läheb nendega hästi ka edaspidi, kuna pensionikogumisfondid aitavad meid,“ ütles Eiki Nestor.
Seotud lood
Statistikaameti juhtivstatistik Angela
Poolakese sõnul on sotsiaalkaitsekulutused SKP-st Eestis väga väikesed võrreldes
teiste Euroopa riikidega.
Valitsusliidus kokkulepitud pensionide
kahekordistamise mehhanism sööb prognooside kohaselt lähema viie aasta jooksul
ära pensionikassasse kogunenud reservi ja hakkab nõudma eelarvest pidevalt
lisaraha.
Enne pensioniea tõstmist tuleks kärpida
soodustingimustel makstavat pensionit, väitis sotsiaaldemokraatide aseesimees
Eiki Nestor.
Aon Konsultatsioonide pensionitoetuste
uurimuse kohaselt asub Eesti Euroopa riigipensionite järjestuses tagantpoolt
neljandal kohal, kirjutas Telegraph.co.uk.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.