BLRT Grupi 9 kuu käive kasvas
võrreldes mullu sama perioodiga 26,5 protsenti ehk ligi 3,2 miljardi kroonini,
teatas ettevõte.
Ettevõte kuulutati ka vastavaks NATO kvaliteedi standardile AQAP 2120.
Ettevõtte 9 kuu kasum ulatus ligi 455 miljoni kroonini, mida on 32,5 protsenti enam võrreldes mullu sama ajaga. Silmas tuleb pidada, et kasumisse on konsolideeritud Gruppi kuuluvad ühisettevõtted, käibesse aga mitte.
Käibe poolest oli kolmandas kvartalis suurimaks metallide müük 1000 miljoni krooniga. Järgnes laevaremont 587 miljoni krooniga, metalltarindite valmistamine 490,6 miljoni krooniga ning vanametalli töötlemine 372 miljoni krooniga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul väärib lisaks majandustulemustele esiletõstmist NATO ametlik tunnustus BLRT Grupile. „Oleme ka varem puutunud kokku Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni laevade remondiga, aga standard AQAP 2120 annab meie tööle NATO ametliku heakskiidu mereväelaevade remondis ja moderniseerimises,“ ütles Berman lisades, et esmane turg võiksid olla NATOsse kuuluvate lähiriikide mereväe alused. Lähim AQAP 2120 sertifikaati omav tehas asub Poolas.
Kontserni BLRT Grupp põhilised tegevusalad on laevaehitus, laevaremont, metalltarindite valmistamine, metallide müük, sadama- ja stividoriteenused, masinaehitus, vanametalli töötlemine, autotranspordi teenused, meditsiiniliste- ning tööstusgaaside müük. BLRT Gruppi kuulub 65 tütarettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Venemaal, Soomes ja Norras. Eesti kapitalil põhinev BLRT Grupp on loonud siin ligi 2000 töökohta. Ka piiritagused tütarettevõted pakuvad tööd ligi 2000 inimesele.
Seotud lood
Võimalik laenude kallinemine võib mõjutada
ka BLRT Grupi tegevust, samas ettevõte peab positiivseks seda, et BLRT Grupi
arengutsüklis said lähiajal tehtud käesoleva perioodi suuremad
investeeringud.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.