Kuigi rahandusministeeriumis on
väljatöötamisel eelnõu, mis võib kärpida Eesti pensionifondide Euroopa mõistes
kõrgeid teenustasusid, osutuvad praegustel tingimustel pensionikogujale
kulukaimaks LHV pensionifondid.
Finantsinspektsiooni andmetel on Eesti fondide valitsemistasud koos Ungari, Poola ja Kreekaga Euroopa kõrgemate hulgas, kirjutas Postimees.
12 000-kroonise kuupalga puhul osutub ajalehe hinnangul kalleimaks valikuks LHV pensionifondid, kellele töötaja jõuab pensioniea saabumiseni erinevaiks tasudeks maksta 15-21 protsenti oma vanaduspõlveks kogutavast rahast.
Kõige väiksem teenustasude osakaal on aga ERGO konservatiivses pensionifondis, kus tasude osakaal jäi napilt alla kümnendiku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja selgitas, et LHV tasude eest saab klient ka vastavat teenust.
"Madalama tasu eest, nagu mujal Euroopas, võib saada ehk sellise fondivalitsemise, kus arvuti valib väärtpaberid või investeeritakse fondi varasid lihtsalt passiivselt. Küsimus ongi, kas klient soovib, et tema fondi juhitakse aktiivselt," kinnitas Oja.
Seotud lood
Keskkriminaalpolitsei tuvastas, et
investeerimispanga LHV töötajad kasutasid USA väärtpaberiturul tehingute
tegemisel konfidentsiaalset infot, kuid ei suutnud konkreetset süüdlast välja
selgitada ja uurimine lõpetati.
Teise samba pensionifondi ehk
kogumispensioniga on kokku liitunud 551 782 inimest, fondide kogumaht on 10,68
miljardit krooni.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.