Tiiger tukub sinu diivanil

Eestist kui e-riigist rääkides kõlab tihti ühes lauses kaks vastandlikku arvamust. Esiteks: oleme innovatsioonikiiruse minetanud. Teiseks: paljud tehnoloogiauuendused kihutavad juba kõrgelt üle tavainimese pea. Tõde asub ilmselt kuskil vahepeal, kuid milline ikkagi on meie e-arengu seis? Kas tiiger tõepoolest magab?

Võib tunduda, et uusi suuri algatusi ja nähtavaid tiigrihüppeid on tõesti vähemaks jäänud. Samas on tegu loomuliku etapiga kiire arengu järel. Nii nagu sportlane peab soorituste järel lubama organismil taastuda, võttis ka ühiskond e-hüppe järel hetkeks aja maha. Samas on käimas n-ö tagatubade korrastamine, nt Vaata Maailma jätkuprojekt Arvutikaitse 2009 tõstab esimeses etapis arvutikasutajaiks koolitatud inimeste teadlikkust arvutite turvalisusest.

Jah, tiiger tukub, aga märgid näitavad, et puhkehetk hakkab ümber saama. Meil on nii era- kui ka ärisektoris suurepärane baasinfrastruktuur, mille tugevust tõestasid kas või kevadised küberrünnakud. Toimib Tiigrihüppe SA. Taas tuli kokku informaatikanõukogu. Ja Eestil on strateegiline vaade: riigi teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia ning infoühiskonna arengukava määratlevad majanduse prioriteedid. Kõik eeldused tiigri uueks hüppeks on loodud.

Mida peaksid riik ja erasektor järgmisena tegema? Riik võiks suunata Euroopa struktuurifondidest laekuva raha uutesse tehnoloogiatesse ja teadmispõhise majanduse arengusse. Samal ajal tuleks edendada ka reaalainete õpetamist ja inseneriõpet. Erasektor võiks aga leida enda seest need teenused ja tegevused, mida õnnestub kohe lihtsustada uute tehnoloogiate ja interneti abil. Eesti arengu võti ei peitu ju plaanides, kuidas tuua Hiinast või Ukrainast odavat tööjõudu, vaid teadmispõhise majanduse arendamises.

Meie ühine eesmärk võiks olla nutikate tehnoloogiate viimine inimeste teenistusse, sest ainult see võimaldab teoks teha kogu ühiskonda muutvaid uusi algatusi.

Kevadel kutsus Microlinki juht Enn Saar üles võtta innovatsiooni eesmärgiks "Paberivaba Eesti 2015". See tähendaks võimalust suhelda kõigi riigi institutsioonidega paberivabalt. Olen kahe käega poolt! Meie enda kogemus elektroonilise dokumendihaldusega näitab, et suurim võit ei tule paberi kokkuhoiust, vaid tööprotsesside suuremast efektiivsusest. Dokumentide elektrooniline liigutamine sunnib organisatsiooni oma tegevusi põhjalikult kaardistama, näitab halastamatult ära ebakõlad ning tekitab igale töölõigule konkreetse vastutaja.

Kolmeaastase pausi järel kokku tulnud informaatikanõukogu otsustas teha ettepaneku lubada 2009. aastast avalikes e-teenustes isikut tuvastada vaid ID-kaardi ja Mobiil-ID abil. Otsustati, et ka erasektor võtab sama eesmärgi, nii et näiteks internetipanka sisenedes kaoksid lõplikult koodikaardid.

Mobiil-ID ongi teine algatus, milles näen olulist sammu innovaatilise ja paberivaba Eesti edendamisel. Mõtleme kohe veel ühe sammu edasi: toetame seadusemuudatuse algatamist, mis võimaldaks lisaks e-valimistele korraldada Eestis veelgi innovaatilisemad m-valimised.

Kolmas oluline samm on lairibalise internetiühenduse muutmine inimõiguseks. Sisu on lihtne: kiire internet peab muutuma kõigile kättesaadavaks - mitte ainult n-ö tavaline, vaid ka mobiilne internet. Teeme selleks kõik endast oleneva, ka investeeringud.

Vaatamata headele näidetele argielust tekib vahel tunne, et kõike seda on ikka vähe. Siit järeldus - Eesti vajaski üht tugevat raputust, olgu selleks uute küberrünnakute oht, Eesti kukkumine e-riikide edetabeli lõppu või majanduskliima jahenemine. Miski väline peab sundima meid leidma üles need kohad, millega saaksime tõsta efektiivsust, et ellu jääda ja konkurente edestada. Aitame ise taas kaasa Eesti e-edule ja miks mitte ka m-edule. Tiiger tukub meie enda diivanil, igas sektoris. Äratame ta!