Moskva inimõiguste büroo andmetel on tänavu
Venemaal registreeritud üle 170 ksenofoobia pinnal tekkinud konflikti, milles
kaotas elu 51 ja sai vigastada vähemalt 230 inimest.
Suurem osa rünnakutest leiab aset pealinnas Moskvas ja selle ümbruses, teisel kohal on Nižni Novgorodi oblast ning esikolmiku lõpetab suurlinn Peterburi, vahendas büroo direktor Aleksandr Brodi sõnu läbi välismeedia postimees.ee.
«Vägivald rahvusliku viha pinnal kasvab jätkuvalt,» nentis Brod, kelle sõnul on täheldatud selliste kuritegude raskemaks muutumine, sealhulgas mõrvade arvu suurenemine, ning rahvuste vahel valitsevate suhetega seotud kuritegude levimist suurlinnadest oblastikeskustesse.
Järsult on sagenenud ka kokkupõrked skinheadide ja teiste noorte subkultuuride esindajate vahel, lisas inimõiguste kaitsja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Brodi andmetel on tänavu esimese üheksa kuu jooksul võõraviha pinnal toimunud rünnakute eest süüdi mõistetud 48 inimest.
Seotud lood
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
esimehe Marko Mihkelsoni sõnul võib internetis levinud video vene
natsionaalsotsialistide hirmutegudest olla vaid provokatsioon.
Meest, kes tööl vihastab, võidakse selle
pärast imetleda. Kui aga sama teeb naine, arvatakse tõenäoliselt, et ta on
kontrollimatu ja ebakompetentne. Nii selgub Yale'i Ülikooli värskest
uurimusest.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale