Kalev on kuulunud nende
börsiettevõtete hulka, mis selle asemel, et avalikult investoritele oma
plaanidest teada anda, kipub väikeinvestoreid pigem ignoreerima ja
desorienteerima.
Eriti ilmekalt torkab silma magusatootja suuromaniku Oliver Kruuda üleolev suhtumine väikeinvestoritesse seoses ülevõtmispakkumise tegemine ning toiduainete tootmisega tegelevate harude müümisega riskikapitalistidele. „Tegin väikeaktsionäridele 60% kõrgema pakkumise, ikka halvasti, no mida ma veel tegema pean?,” kommenteeris aripaev.ee-le ülevõtmispakkumise mittekooskõlastamist finantsinspektsiooni poolt suuromanik ise. Seda lauset võib tõlgendada ka nii, et toppisin väikeinvestorite suu pappi täis ja nüüd olge vait.
Taoline käitumine tuletab mulle meelde Lõuna-Korea tehnoloogiagigandi Samsung asutaja ja suuromaniku Byung-Chul Lee suhtumist ettevõtte väikeaktsionäridesse. Varsti pärast tehnoloogiamulli lõhkemist, kui Ericsson oli pankroti äärel ning Nokial ei olnud samuti kõige paremad päevad, säras mobiiltelefonide turul Samsung ning ettevõtte aktsia sai väga populaarseks USA ja teiste lääneriikide investorite hulgas. Kuna nende kätte läks üsna suur osa ettevõtte aktsiatest, soovisid aktsionäride esindajad, et nende häält ka rohkem kuulda võtaks. Lee reaktsioon oli ühene andes mõista, et tegelikult on tema firma omanik ning väikeinvestorid hoidku parem oma suu kinni. Samasugust suhtumist väikeinvestorite suhtes on selgelt tunda ka Kruuda käitumises väikeinvestorite suhtes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kommentaari autor on Kalevi aktsionär
Seotud lood
Ärimees Oliver Kruuda kommenteeris
aripaev.ee-le finantsinspektsiooni otsust Hongkongi taksopeatusest: "Tegin
väikeaktsionäridele 60% kõrgema pakkumise, ikka halvasti, no mida ma veel tegema
pean?"
Alta Capital eesotsas Indrek Rahumaaga ning
Kalevi šokolaaditööstuse ja Tere piimatööstuse suuromanik Oliver Kruuda panid
paika tehingu ostu lõpuleviimise kuupäeva märtsi lõpuks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.