Täna Leedus pressikonverentsil esinenud
Poola majandusminister Piotr Wozniak pressis Leedult välja tuumajaama projektis
kolmandiku suurust osalust.
Poola majandusminister vihjas sellele, et kui Poola ei saa Leedu uues tuumajaamas kolmandiku suurust osalust, siis Leedu ja Poola vahele rajatava energiasilla projekt võib edasi lükkuda.
Minister ei soovinud täpsustada mis ajani võib projekt võib edasi lükkuda. „Küsimus ei ole ajas, vaid tingimustes,” märkis ta.
Poola majandusministri avalduse peale jätsid Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ja president Valdas Adamkus ära algselt planeeritud kohtumised Wozniakiga. Ametlikku põhjendust kohtumiste ärajätmisele ei antud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Leedu tuumajaama võimsuseks on planeeritud 3400 mW. Poola tahab 1000-1200 mW sellest võimsusest. Leedu aga omakorda 1250 mW. Sellisel juhul jääks Eestile ja Lätile jagada 950-1150 mW.
Poola allkirjastas Leeduga 2006. aasta septembris kavatsuste protokolli rajada 200 kilomeetrit pikk ja 400kilovoldine ühendus kahe riigi elektrisüsteemide vahel. 400-650 miljonit eurot maksvaks projektiks loovad riigifirmad Polskie Sieci Elektroenergetyczne SA ja Lietuvos Energija ühisettevõtte. Ühendus võiks valmida orienteeruvalt 2015. aastal. Leedu ja Poola kutsusid ka Eesti ja Läti energiakompaniisid energiasilla projektiga ühinema.
Eelmise aasta juulis kutsus Leedu Poolat osalema ka kolme Balti riigi ühiselt kavandatavas Ignalina tuumajaamaprojektis.
Seotud lood
Kui enamasti on eestlased harjunud, et Poolast
tuuakse õunu siia, siis tänavu veetakse meie ubinaid ka vastupidises suunas,
kirjutas Sakala.
Majandusminister Juhan Parts kommenteeris
Äripäevale Poola ja Leedu vahel puhkenud tüli, seoses uue tuumajaama ehitusega.
Partsi kommentaar on järgmine:
Eesti Energia teatas, et kuna Poola
jätkuvalt Leedu tuumajaama kohta tingimusi esitab, siis venib ka kogu
projekt.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust